Kirjutised teemal ‘väärtused’

Töö ja isikliku elu ühildamine ei ole enam teema

20.10.2010

Lo Rihvk

Minu meelest on töö ja isikliku elu ühildamise küsimus iganenud. Ei ole enam väga asjakohane rääkida kolme jalaga taburetist (töö, pere, mina ise) või nelja auguga nööbist (töö, pere, mina ise, ühiskond). Need eluvaldkonnad on omavahel tänaseks nii läbipõimunud, et vahetegemine on asjata vaev. Piire pole!

Töö ei ole enam ammu koht, kus sa käid, vaid tegevus, mida sa teed huvi ja pühendumusega. Inimese isiklik areng on tööga ülimalt tihedalt seotud – see dikteerib paljuski, mis saateid sa telekast vaatad, milliseid raamatuid loed, kellega lävid, millest huvitud. Kolleegid muutuvad aina enam sõpradeks, kellega veedad tihti aega ja mitte ainult kontoris. Seda nn vaba aega veetes, arutate kindlasti ka tööasju. Ja see on hea ja produktiivne – nii tulevadki tihtipeale need kõige paremad mõtted. Ja teistpidi ka – sõbrad, kellega lävid vabal ajal saavad sinu sparringupartneriteks, kellega arutad ka oma ja tema tööasju. Tihtipeale olete üksteise kliendid või koostööpartnerid. Töö kaudu leiavad inimesed ka väljundi ühiskondlikku ellu. Paljud tööandjad nn annetavad töötunde ühiskonna hüvanguks, nt käisime meie Palamuse vallas ja aitasime suvepäevade raames valla turismi arendada. Paljud kollektiivid käivad prügikorjamisaktsioonidel või muudel talgutel. Ka kaasad ja lapsed tõmmatakse kolleegidega suhtlema, üritustel osalema ja kaasa lööma. Piire pole!

Pärnu Juhtimisekonverentsil näitas üks esinejatest slaidi kahe pildiga. Ühel pildid oli noormees läpakaga ja teisel naine pargis koeraga jalutamas. Esimese hooga tundub kohe, et ahaa, mees teeb tööd ja naine on tõenäoliselt koduperenaine, sest miks muidu ta saab keset päeva koeraga jalutamas käia. Tegelikkus on täna aga hoopis teine. Täiesti vabalt võib mees hoopis suhelda Skype’s sõpradega ja leppida kokku järgmist saunapidu ja naine sörgib pargis ning genereerib uusi turundusideid. Arvuti taga süvenenud näo tegemine ei ole töö tegemine.

Kõik on läbisegi ja põimunud. Kui siiani võis tööandjatele tunduda, et töö ja isikliku elu ühildamine tähendab seda, et inimene võib töö ajal oma isiklikke asju ajada, kuid tööandja ei tohi sekkuda inimese isiklikku aega ja paluda nt nädalavahetusel paar tööasja ära teha, siis mina näen, et töö peaks inimest paeluma niivõrd palju, et ta mõtleb ja kogub ideid igal ajahetkel, suhtleb ja loob uusi tutvusi nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Täiesti vabalt võid uue kliendi või koostööpartneri otsa sattuda sõbra sünnipäeval või ööklubis! Oluline on olla nendele ideedele ja tutvustele avatud kogu aeg. Siia ei saa tõmmata piiri, et ei, ma ei ole tööl ja seega tööst ei räägi. Väga paljuski defineerib töö seda, kes me oleme ja kellena meid nähakse. Millega sa tegeled, on üks esimesi küsimusi, mida meilt tutvudes küsitakse. Ideed ja kontaktid tulevad igalt poolt. Üks tõeliselt pühendunud ja ambitsioonikas inimene ei lase neid võimalusi käest. Piire pole!

Üks teema, mis sellega haakub on veel reputation capital ehk sinu mainekapital. See, kes sa oled, on üks tervik. Googelda ennast ja vaata, mida leiad. Millised pildid on sinust veebis, kus ja mis teemadel oled sõna võtnud, millest kirjutanud ja arvamust avaldanud. See kõik on avalik ja kättesaadav kõigile. Seega iga sinu liigutus nii eraelus kui ka tööalaselt jäädvustub ning kujundab sinu mainet. Piire pole!

Seda tahtsingi öelda – piire pole! Kommenteeri ja vaidle vastu!

Muuda oma elu 7 päevaga

19.10.2010

Liina Karotamm

Jagan oma lugemiskogemust, mis mind viimasel ajal elevil on hoidnud.

Võtsin Paul McKenna raamatu “Muuda oma elu 7 päevaga” kätte samasuguse iroonilise muigega, nagu on autoril kaanepildi peal. Eks ole ju eneseabi, elu muutmise, õnnelikuks saamise, rikkuse manamise ja efektiivne olemise raamatuid loetud juba kilomeetrite kaupa. Elu nagu oluliselt muutunud pole, on kogunenud kogemust, mis lasebki neisse raamatutesse ainult irooniaga suhtuda. Aga raamatu lugemine võttis iroonilise muige näolt ära. Asemele tuli mõtlik pilk segiläbi õnneliku naeratusega.

Mulle meeldib selle raamatu juures terviklikkus. Sest enamasti keskenduvad eneseabiraamatud ühele teemadest, mida McKenna oma raamatusse kokku on pannud. McKenna vaatleb inimese elu ja õnnelikuks olemise aspekte seitsmest vaatepunktist ja pühendab igale neist ühe peatüki ehk ühe päeva. Iga päeva juurde kuuluvad küsimused, mis aitavad teemat enda jaoks lahti harutada ja harjutused, mis aitavad oma alateadvusest hea ja halva välja otsida, mis seni varjus või liigselt segamas. McKenna oskab nii ladusalt kirjutada kui ka teaduslikult veenda. Raamatuga kaasas olnud CD-plaat oli minu jaoks siiski liig – sellesse ei ole ma veel suutnud ilma iroonilise muigeta suhtuda.

Minu elu ei muutunud seitsme päevaga. No esiteks kulus mul selle raamatu lugemiseks rohkem kui kaks nädalat ja kõike kirjeldatud harjutustest ma läbi teha ei viitsinud. Aga esimene raamatus kirjeldatud päev muutis mu elu küll! Sain iseendaga sõbraks. Sellepärast ei olegi mu senised lugemiskogemused samadel teemadel kuhugi viinud, et ma ei ole iseennast osanud soovitud pilti panna. McKenna tutvustas mulle mu uut mina ja ma olen selle uue tutvusega väga rahul :)

Raamatu leiate siit

Hää point

27.09.2010

“Hää point” on Lennuki uus rubriik, kus toome lugemislauale Eesti meediast leitud mõtteid, millele BDA tahaks ise alla kirjutada.

Indrek Saul: kui olete ühtlaselt tublid, siis kliendid teid ei mäleta

American Express uuris hiljuti kasumlikkuse ja lojaalsuse vahelist seost. Selgus, et kliendid, kes on lojaalsed, on sama teenuse eest nõus 9% rohkem maksma. Eestis on sama lugu, lojaalsed kliendid makstavad rõõmuga sama teenuse eest 5–15% rohkem.

Ja just see peab olema iga ettevõtte jaoks eesmärgiks. Tähtis pole mitte lihtsalt rahulolev klient, vaid sellise hoiakuga klient, kes on nõus maksma sama asja eest rohkem.

Häda ongi selles, et paljud juhid usuvad, et rahulolev klient ongi lojaalne. Aga need on kaks täiesti eri asja! Rahulolu on ratsionaalne, lojaalsus on emotsionaalne. Need ei tarvitse üldse ühte jalga käia. Klient võib olla rahulolematu, aga siiski lojaalne. Või vastupidi – klient võib olla rahul, aga olla samas ebalojaalne.

Kuidas lojaalset klienti saada. Kõrge kliendirahulolu indeks on muidugi vajalik, see peab olema üle 90%. Aga lisaks pead sa olema meeldejääv ja tekitama tugevaid emotsioone.

Kui midagi meelde ei jää, siis lojaalsust ei teki – kui on kõik ühtlaselt hea tasemel, ei ole meeldejäävust.

Meelde jääb näiteks see, kui teenindus algab halvasti ja lõpeb hästi, kusjuures positiivsena. Kui teenindus algab hästi ja lõpeb hästi, siis tugevat emotsiooni ei teki, meelde ei jää midagi ja lojaalsust ei saa olla.

Indrek Saul on kliendikesksuse evangelist, lojaalsuse asjatundja

Mõte pärit ajakirjast Director

Juhtimine algab endast

23.09.2010

Ülle Puustusmaa

JCI (rahvusvaheline noortekoda) aastakonverents, kus hiljuti osaline olin, keskendus juhtimistemaatikale. Paljud kõnelejad, nii teadlased kui ettevõtjad, puudutasid üht- või teistpidi enesejuhtimise temaatikat. Põhjendatult, sest kuidas olekski võimalik juhtida inimesi, ettevõtet, organisatsiooni, kui iseenda juhtimisega toime ei tulda.

Võib tunduda kentsakas, et eneseanalüüsile ja eesmärgistatud programmeerimisele nii palju tähelepanu pööratakse, kuid terava pilguga ringi vaadates võib ilmselt igaüks meist rääkida lugusid inimeste tõelisest eneseleidmisest ja sageli mitte just esimeses nooruses, kardinaalsetest tegevusvaldkonna, elukoha, elustiili muutustest jne. Ja paraku on nii mõnigi inimene oma elus täiskäigul kraavi põrutanud, kergemal juhul rohkem- või vähem valulikke mükse saanud (seekord ülekantud tähenduses) ikka seepärast, et tegu vale suuna- või kiirusevalikuga, või siis saab autopiloot eksitavaid signaale.

Enesest, oma soovidest ja eesmärkidest arusaamine ning oma oskuste, võimete ja kogemuste adekvaatne hindamine neist väärtushinnangutest ja eesmärkidest lähtuvalt polegi nii lihtne.

On muidugi oht end eneseanalüüsi käigus üle hinnata või siis alahinnata, kuid hoopis sagedamini selgineb minapilt ja ilmnevad vastused nii mõnelegi küsimusele. Või siis lahustub küsimus hoopis, nagu kirjeldas ideaalset olukorda üks konverentsi ettekandjatest. Selguvad tugevused ja võimed, mida arendades ja millele panustades saavutame tõeliselt häid tulemusi ja seda valdkondades, mille vastu tunneme innustustavat kirge.

Usun, et kõik me oleme andekad, kuid anded ei avaldu alati. Sageli ei saada selleks ka võimalust. Mõnigi kord seetõttu, et me pole iseendas peituvatest annetest teadlikud, pole julgenud või pole mahti olnud sügavamalt enda sisse vaadata. Võib otsida põhjuseid koolisüsteemist või ühiskonnas domineerivatest väärtustest. Või siis lihtsalt satume harva kokku inimestega, kes meid inspireeriks, julgustaks ja need anded meis vallanduda aitaks.

Juba Jung on öelnud. „Elu mõte on iseenda leidmises,“ ja mulle tundub, et tal on tuline õigus ka tänases pragmaatilises maailmas.

Oma kompetentside, annete äratundmine ja nende arendamisele pühendumine on otsetee enesega rahulolule ja õnnele. Selleni jõudnud inimesed on aga heaks kolleegiks, partneriks, kaaslaseks ja juhiks elus ja ettevõtmises. Jääb vaid tõdeda, et sama lähenemist rakendades, tugevuste ja konkurentsieeliste arendamisele keskendudes, tabab edu ka ettevõtteid.

Zappos külvab õnnelikke tegusid ja lõikab hiigelkasumeid

17.09.2010

Liina Karotamm

Ülehelikiirusel kasvanud online-kingakaubamaja Zappos.com on teinud omale nime ja raha tänu veidrustele.

Minge www.zappos.com kodulehele. Leidke lehekülje alt sisukord ja sellest alajaotus „about“. Selle all on link „Don’t ever click here“. Mis juhtus? Loomulikult te klikkisite sellel lingil ja leidsite selle alt Muppet Show rockbändi :) Üsna ebaharilik viis anda oma klientidele teada, et „me ei vea sind kunagi alt ega jäta sind kunagi hätta“, kas pole.

Üks Zappose väärtustest kõlab nii „Teeme asju lustiga ja natuke veidralt“. Veidrused ei ole esimene iseloomustav sõna, mis ühe kingakaubamajaga seoses meelde peaks tulema. Siiski on veidrused vaid üks asi, millega Zappos silma paistab. Olulisem on nende pingutus selle nimel, et luua maailma parim organisatsioonikultuur.

Zappos loodi 1999.aastal. Kümme aastat hiljem saavutas kaubamaja 1 miljardi dollarilise käibe. Samal aastal sai Zappos pärjatud erinevate mainekate ettevõtlusauhindadega – Business Week’i Customer Service Champ, koht Fortune’i edetabelis „Best Companies to Work For“ ja A+ hinnang Better Business Bureau poolt. Samal, 2009.aastal ostis Amazon Zappose 928 miljoni dollari eest. 40 miljonit sellest jagati töötajate vahel, kusjuures töötajad nõudsid välja selle, et juhtkond ametisse jääks.

Zappose väärtuste nimekirjas on esimesena kirjas „Loome WOW-elamuse läbi teeninduse“. Eelkõige defineeribki Zappos ennast teenindusettevõttena, kes juhtumisi müüb kingi. WOW-elamust toetavad sellised lisaväärtused nagu 365-päevane tagastamisõigus, 24/7 klienditugi, tasuta infotelefon ja tasuta kohaletoimetamine mõlemas suunas.

Kui küsida Zappose äriarendusjuhilt Aaron Magnessilt, mida ettevõte teeb, et nii head teeninduse taset luua, siis kergitab mees kulme. „Me ei pinguta selle nimel, et oleks hea teenindus. Me pingutame selle nimel, et meil töötaksid õiged inimesed.“ Zappose jaoks on pingutus Nr 1 Ettevõtte Kultuur.

Õiged inimesed on haruldased. Umbes iga sajas töölesoovija läbib värbamisprotsessi. Olulisim märk, mida jälgitakse on, kas inimene kasutab rohkem sõna „mina“ või „meie“. Värvatud omakorda läbivad enne tegudele asumist neljanädalase organisatsioonikultuuri treeningu. Kes selle on läbinud, on väärt Zapposes töötama. Kõik nimetatud treeningut vastu ei pea.

Zappose kultuuri peaarhitekt on tegevjuht Tony Hsieh, kes asus organisatsiooni etteotsa aastal 2000. Hsieh on veendunud, et kultuur on ainus asi, millesse tasub panustada. Kui hoolitsed sobiva kultuuri eest, siis meelitad ligi sobivaid inimesi, kes teevad vajalikke pingutusi selleks, et jõuda suurepäraste tulemusteni. Organisatsiooni kultuuri tervisliku seisundi hindamiseks teeb Hsieh iga kuu õnnelikkuse hindamise küsitlusi kõikide töötajate seas. Küsitlusega tahab Hsieh teada muu hulgas seda, kas ettevõttel on töötajate meelest kõrgemad eesmärgid kui kasum, kas töötajate arvates on nende ametikohal ja rollil tähtsus ja tähendus, kas töötajad tunnevad, et neil on kontroll oma karjääri kulgemise üle, kas nad tunnevad, et kaastöötajad on nende sõpruskond ja kas nad on oma töökohal õnnelikud. Õnne taseme diagnoosimise tulemused vaadatakse igakuiselt juhatuses läbi, otsitakse arengukohti ja tegutsetakse parema õnne nimel.

Selle ajakirjast Strategy + Business leitud artikli lugemise järel teen järelduse – mõtle hoolega järele, mis see on, mida sa oma tegevusega tegelikult saada tahad, külva seemned ja kasta hoolega. Kui eesmärgiks on palju raha, siis ilmselt peab külvama raha. Kui eesmärgiks on tehnika tippsaavutused, siis ilmselt peab külvama tehnikat. Kui eesmärgiks on õnnelikum maailm, siis peab ka külvama vähehaaval õnnelikke tegusid. Lihtne! Või mis?

Terve Mõistus – In Memoriam

14.09.2010

Tõnu Vanajuur

Võrdõiguslikkuse volinik, Tarbijakrediidi direktiiv, Võlakaitse seadus, öine alkoholi müügi keeld, Pühapäeval muru ei niida, Autovaba päev, Perekonna seadus, Tööandjate manifest – ainult jäämäe veepealne osa kõikidest „suurepärastest“ reeglitest ja algatustest, mis meie ümber kasvavad ja jõudu koguvad. Vahest on tunne, et talupoja tarkus on meid lootusetult maha jätnud ning ainumas, mis veel päästab ühiskonda kokku kukkumisest on Tarkade meeste ja naiste poolt loodud reeglite kogumid, kus indiviidi enesemõtlemise õigus on kepihoopidega allutatud üldsuse tahtele ja keskpärasusele. Ma ei poolda anarhismi, aga kui inimesed ei suuda elada ilma, et nende iga sammu reguleeriks mingi reegel või ühiskondlik kokkulepe, siis on juhtunud inimsooga midagi väga traagilist – Terve Mõistus on surnud ….

Täna langetame pea, meenutamaks armastatud sõpra Tervet Mõistust. Keegi ei tea tema tegelikku vanust, aga ta on olnud meiega aegade algusest. Jääme igavesti meenutama tema järgmisi lihtsaid mõtteid:

- Vastu tuult sülitades saad ise pihta;

- Töö ei peagi olema mõnus;

- Elu ei ole alati õiglane;

- Ja äkki oled ikka ise selles süüdi?

Terve Mõistus elas lihtsat elu – ei kulutanud rohkem kui teenis, täitis lubadusi, kasvatas lapsed vastutustundlikeks kodanikeks. Ja maksis ausalt oma arveid.

Tervis hakkas halvenema pärast seda, kui paika said jaburad reeglid, mis küll olid loodud heade kavatsustega. Sõnumid 6a. poisist, keda klassikaaslasele musi andmise eest süüdistati seksuaalses ahistamises, vallandatud õpetajatest, kes distsiplineerisid kasvatamata lapsi jne. Terve mõistus kaotas elutahte,  kui rünnati õpetajaid, kes tegid tööd, millega vanemad polnud hakkama saanud ning koolidel keelati ära ilma vanema nõusolekuta lapse hambaid ravida või peavalu korral tablette anda, ja samas ei lubatud vanematele rääkida teismeliste rasestumisest või abortidest.

Kooma saabus, kui kirikutest sai äri, kurjategijaid koheldi paremini kui ohvreid ja inimestel keelati kaitsta oma kodu sissetungijate eest, määrates neile vanglakaristusi omavoli pärast. Ta süda lakkas löömast pärast kohtuotsuseid, kus ennast surnuks joonud inimeste lähedastele maksti miljardeid kompensatsiooniks alkoholitootjate poolt ning kassi mikrolaineahjus kuivatanud vanaproua sai hüvitise abil multimiljonäriks.

Tervet mõistust jäid leinama tema vanemad Tõde ja Õiglus, abikaasa Tagasihoidlikkus ja lapsed Vastutustunne ning Põhjus. Tema koha võtsid üle sugulased – Ma Tean Oma Õigusi, Keegi Teine On Süüdi ja Ma Olen Asjaolude Ohver. Matustel oli vähe rahvast, sest enamik ei saa siiani aru, et Terve Mõistus on maailmast lahkunud.

Ole ISE oma elu peremees, võta vastutus ning lähtu arukalt Terve Mõistuse häälest ja elad nii enda kui teiste jaoks KASUlikult!

Tõnu Vanajuur on Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor ning BDA Consultingu sõber

(Elu) lihtsad õppetunnid on tihti parimad

12.09.2010

Elmo Puidet

Harvey Mackay kirjutas hiljutises bizjournals.com-is ajatutest elu õppetundidest. Mackay’d inspireeris Ameerika riigimees Gordon Dean, kes elas eelmise sajandi keskel, tegutses sealses justiitsministeeriumis ja juhtis Aatomienergia Komisjoni. 1958. aastal, peale tema hukkumist lennuõnnetuses, leiti tema isik

like asjade seast ümbrik, mille tagaküljele olid kirjutatud tema elu 9 õppetundi. Kuigi need said kirja pandud üle poole sajandi tagasi tasuks ehk neile siiski tähelepanu pöörata.

Gordon Dean’i elu 9 õppetundi:

1. Ära kunagi kaota oma entusiasmi.

2. Ära kunagi kaota oma võimet nördida.

3. Ära kunagi suhtu inimestesse eelarvamusega – ära paiguta neid „kastidesse“ liiga ruttu. Kuid olles kitsikuses (nt ajaprobleem) ära kunagi eelda esimesena, et inimene on halb – esimesena eelda, et inimene on hea; või halvimal juhul, et ta on nö „hallis alas“ hea ja halva vahepeal :)

4. Ära kunagi ole mõjutatud ainult kellegi rikkusest või rabatud vaesusest.

5. Kui sa ei suuda olla suuremeelne siis, kui seda on raske olla, ei ole sa seda ka siis, kui see oleks lihtne.

6. Suurim usalduse looja on oskus teha midagi – pea ükskõik, mida! – hästi.

7. Kui usaldus on saavutatud, püüdle tagasihoidlikkuse suunas – sa ei ole kunagi nii hea, kui olla võiks.

8. Tee, kuidas saada ka tegelikult kasulikuks, on otsida parimat, mida teistel ajudel on pakkuda. Kasuta neid, et täiendada enda jõudu ja ole valmis neid tunnustama, kui nad on sind aidanud.

9. Suurimad tragöödiad maailmas ja isklikes eludes pärinevad mittemõistmisest. Seega – suhtle!

Põhjus, miks Mackay’le need Dean’i õppetunnid nii sügava mulje jätsid – peale selle, et need olid kirjutatud kasutatud ümbrikule :) – oli see, et need kehtivad üle aegade ja riigipiiride iga ameti puhul. Need on lihtsalt elutargad. Robert Fulghum’i raamat “All I Really Need to Know I Learned in Kindergarten” toob esile, et kõige põhilisemad aspektid meie elus – nii head kui halvad – on üldjuhul ka meie võimalused. Nendest tekkivad meie elu õppetunnid, mis üldjuhul on lihtsad ja oma lihtsuses universaalsed.

Lugedes neid Mackay ja Fughum’i mõtteid analüüsisin veidi Dean’i näite põhjal Eesti majanduselus toimuvat ja jõudsin seisukohale, et kindlasti toimib meie noores riigis neljas õppetund :) , samuti üheksas ja hädadest ülesaamisel on ikka abiks esimene ja kuues õppetund.

• Oleme olnud rabatud kusagilt Eestisse jõudva välismaise ärimehe rahast või lubadustest (või esimese välismaal kohatud äriinimese lubadustest) ja siis leidnud, et tegu on petise või mulliga. Viimase paari aasta jooksul on juhtunud sama ka kohalike äride ja äriinimestega – kui palju õhku on välja lastud erinevatest projektidest ja ettevõtmistest.

• Igapäevaselt on palju kommunikatsioonihäireid, tulemuseks rahulolematus kõigis osapooltes ja kasvav rahulolematus viib tihti tülideni ja paljulubavate projektide-partnerluste katkemiseni.

• Entusiasmi puudus või vähesus kõrge stressi tingimustes mõjutab väga palju raskustest üle saamist või kiiret edenemist. Seepärast on hea omada usaldusväärseid partnereid ja töötajaid oma ettevõtmistes ning ka paari sõpra, kellega saab rääkida kõigest või siis lihtsalt koos vaikida ja sellega end uuesti laadida.

• Millegi väga hästi tegemine võimaldab alati alustada uuesti. Ka siis, kui kõik eelnev on mingitel erinevatel põhjustel purunenud. Seepärast peaks iga inimene seadma endale eesmärgiks olla milleski väga hea. Ei pea olema küll otseselt maailmameister :) , aga mingi oskus või omadus võiks olla teie isiklikuks lipuks, millele näitavad teid ümbritsevad inimesed ja millele te julgete osutada ka ise.

Kindlasti on igaühel meist oma nägemus, millised õppetunnid tema jaoks hetkel on südamelähedasemad või äratuntavamad, kuid sellele küsimusele: „Milles olen mina väga hea?“ võiks vastata kohe praegu enda jaoks.

Head õppimist!

Lords of Finance

6.09.2010

Harli Uljas

Pool aastat on mööda läinud sellest ajast kui sain loetud raamatu “Lords of Finance, The Bankers Who Broke the World”. Aga see raamat millegipärast ei lähe ikka mul meelest. Järelikult oli tegemist piisavalt asjaliku teosega, et sellest mõned sõnad lähemalt kirjutada.

Alustama peab tegelikult algusest. Raamatu autoriks on Liaquat Agamed. Minu lugemisele ärgitajaks olid soovitused – tegemist oli 2009. aasta parima äriraamatuga, mida soovitasid Financial Times ja Goldman Sachs.

Põhjus, miks ta meelest ei lähe, on see, et maailma majandusolukord ajaperioodil, mille kohta see teos käib ning täna näib väga sarnane. Ehk siis juttu on maailma nelja suurriigi keskpankade sünnist, nende juhtidest, otsustest ja otsustamatusest ning majanduste omavahelisest seotusest. Teatud analoogiaid 1920. aastatega ning tänapäevaga on leitud ka uuringutes (linki ei tasu küsida, suutsin selle kaotada).

Ühesõnaga, millised on erinevate riikide olukorrad esimese maailmasõja eel ja kahe sõja järgsel ajal, kuidas Ameerikasse raha sisse voolab, seda taas Saksamaale välja laenatakse. Inglismaa üritab tagasi liikuda kullastandardile, samas kui riigi kullavarud on otsa saamas ning laenude saamine pole ka liiga lihtne. Prantsusmaa saab aga enam-vähem hakkama ning kullastandardilt devalveerimisega Inglismaalt turgu võtab.

Kõikide nende ilusate suurte sõnade ja riikide tegutsemiste taga on aga inimesed. Keskpankade juhid, kes hoiavad intressimäärad madalal või kõrgel, jälgivad majandusnumbreid. Sellest tulenevalt nimetati nende nelja riigi keskpankureid ka maailma kõige eksklusiivsema klubi liikmeteks.

Kõik need nelja riigi keskpankade juhid on erineva taustaga – siiski enamasti ühiskonna koorekihi lähedal olevad inimesed, keda oodanuks edukas karjäär mõne erapanga juhina. Või siis, kes pikka aega olid juhtinud mõnda suhteliselt tagasihoidlikku erapanka, ilma et oleksid olulisi vigu teinud või panka (veel) põhja lasknud.

Kõige võimekam nendest on tol ajal kindlasti tulevane USA keskpanga juht Benjamin Strong, esimese maailmasõja sõjasuve eel tosina aastaga ligi kolmkümmend korda kasvanud Bankers Trusti 41-aastane president. Väljakutseid enne presidendi kohale asumist oli rohkelt – osalemised nõupidamistel, kuidas tagada, et ligi 500 miljonit dollarit, mis mõne kuu jooksul USA pankadele Euroopast makstama peaks ja mille tasumine oli ohus, sealseid pankasid ümber ei ajaks, kuidas tagada, et tuhanded esimese maailmasõja eel Euroopas viibivad Ameeriklased saaksid vahendeid, et koju jõuda, kui dollarit vastu ei võeta või võetakse väga kehva kursiga. Strong oli lugupeetud mees, lugupeetum kui Morganid-pankurid. „Kuhu ta ka ei istunud, seal asus laua ots,“ ütlesid tolleaegsed Strongi kohta.

Esimesest pakkumisest ta keeldus. Väitis, et põhjused pole rahalised. Pakutud 30 000-dollariline aastapalk oli tegelikult vaid väike osa sellest, mis ta erapanga tippjuhina võinuks teenida. Varandust tal polnud, tema elustiil oli aga luksuslik – ainuüksi ta elamispinna aastarent moodustas poole aastapalgast. Lõpuks ta nõustus.

Strong on vaieldamatult kogu selles raamatus toodus seltskonnas kõige värvikam, otsustusvõimelisem ja võimukam. Teised jäävad alla vaid napilt – lisaks Strongile kuulusid klubisse Briti keskpanga juht Montagu Norman, Saksamaa keskpankur Hjalmar Schacht, Prantsuse keskpanga juht Aime Hilaire Emile Moreau.

Sisuliselt oli just Strong, kes pani aluse tänase Föderaalreservi juhi otsustusjulgusele ja vabadustele. Olles küll vaid üks 12 keskpangaüksuse juhist, samas suurima juht, suunas ja otsustas ta sisuliselt kogu maailma rahapoliitikat, rääkimata Föderaalreservist. Tema lõi ka vahendid, mis täna sama keskpanga juhil käepärast on – intressimäärad, erinevad laenamise viisid jt. Raamat tegelikult jõuabki sisuliselt lõpule Benjami Strongi surmaga 1928. aastal, edaspidi toimub vaid võrdlus eelse ajaga – näha võib, kuidas isiku kadumine nõrgestas kogu süsteemi ning mantlipärijad kohale ei suutnudki sobida.

Väga põnev on lugeda, kuidas Saksamaale raha laenati. Ehk siis, kuidas ei suudetud tasuda hiiglaslikke reparatsioone (sest kaubandusdefitsiiti teised riigid ju ei soovinud), teatud ajaperioodil laenati aga Saksamaale raha, mida see kulutas uute kultuurimajade, teatrihoonete, elamute ning muu ilusa ja kena ehitamiseks. Kui laenude tasumise aeg saabus, polnud aga millestki tasuda.

Nõrgenenud Inglismaa oleks reparatsioonide osas nõus järeleandmisi tegema, Prantsusmaa poliitikud kardavad Saksamaad ja pole sellega kindlasti nõus, pigem tahavad rohkem. Majanduslikke tõdesid ei arvesta aga keegi. Raamatust jooksevad läbi ka John Meynard Keynes’i arvamused ning prognoosid majanduse kohta.

Kui seda osa lugesin, tabas teatav kurblik äratundmisrõõm. Tolleaegne Saksamaa tundus kui buumiharjal Eesti (Kreeka, Ida-Euroopa), raha väljalaenajast Ameerika on täna asendunud Saksamaaga. Tänane maailm on aga keerulisem. See pisike mudel toimis Euroopas, lisandunud on uus samaväärne tasand. Globaalselt asendus kunagine laene ihkav ja mitte tasuv Saksamaa täna hoopis Ameerikaga ning oma raha laenajaks on Hiina ning naftariigid.

Seega tolleaegne ühetasandiline mudel on täna palju keerulisem, võiks isegi mõelda et kahetasandiline tulenevalt kaubanduslikult tasakaalus Euroopast, ning teisalt Ameerikast ja Hiinast.

Tol ajal kulus selle segaduse harutamisele kakskümmend aastat ja Teine maailmasõda, lisaks tohutu vaesumine, kümned miljonid töötud inimesed, riikide enesessesulgumine ning kaubanduse kadumine.

Vaatamata üle 500-le leheküljele oli keskpankuritest lugemine põnev. Mitte ainult paralleelide tõttu tänase maailmaga, pigem ka selle tõttu, kuidas tipprahanduse nurgast esimese Eesti Vabariigi aeg välja paistis ning milliseid oma kõrva taha jäänud detaile sellest ajast saab kõrvutada.

Ja veel, raamat on kirjutatud ülipõnevalt, mõnelgi korral oli lihtsam loobuda mõnest öötunnist kui Weimari Vabariigi ning rahvusvaheliste (finants)suhete põnevast maailmast.

Lugemissoovitus: Lords of Finance, The Bankers Who Broke the World, Liaquat Agamed, 2009 Penguin Books

Kas majanduslangus maandas tarbijad ja mida nendega peale hakata?

25.05.2010

Ülle Puustusmaa

Ülemaailmne majanduslangus avaldab ilmselgelt tugevat mõju tarbijatele, nende väärtustele. Kulutused on vähenenud. Kulutusi tehes mõtlevad tarbijad enam, millele nad kulutavad ja isegi sellele, kus nad kulutavad. Tarbijakäitumine muutub. Väljas söömas käimise asemel valmistatakse rohkem süüa kodus. Arvatakse, et tarbijate kokkuhoidlikum käitumine juurdub ja mõjutab käitumismustrit nõnda, et see jääb püsima mitmeteks aastateks.

Maandatud tarbijal on muutunud väärtushinnangud

Ameerikas läbi viidud uuringud näitavad, et majanduslangus pole ainus tarbimiskäitumise muutuse põhjus. Trend oli muutumas juba enne. Inimesed püüdsid vähem kulutada või vähemalt mõtlesid sellele juba mõnda aega. Muutused majanduskeskkonnas vaid võimendasid suundumust. Majanduslanguse tulemusel oma käitumist muutnud tarbijaid on Ameerikas hakatud kutsuma maandatud tarbijateks (Grounded Consumer). Uut tüüpi tarbija on targem ja sotsiaalsem. Ta adub, et krediitkaartide ja laenude toel elamine pole jätkusuutlik, et tema isiklikul majanduslikul käekäigul ja protsessidel maailmamajanduses on kokkupuutekohad, mida teataval määral mõjutab tema ostukäitumine ning ta tähtsustab vähem materiaalset kraami väärtustades samal ajal elamise lusti.

Arvatakse, et tagasipööret endise tarbijakäitumise suunas ei tule, kuna seekordse karmi ja laiaulatusliku majanduslanguse mõjul on inimesed jõudnud arusaamiseni, kuidas muutused tekivad ning millised päästikud elu muutvaid lahvatusi põhjustavad. Inimesed on hakanud hindama oma käitumist, muutunud on väärtushinnangud. Ostu sooritades analüüsitakse, kuidas see sobitub eluviisiga selle asemel, et osta hetkelise rahulduse nimel. Teisisõnu, ostuotsus tehakse väärtuspõhiselt. Senine enesekeskne paradigma (My Economy) on asendumas vastutustundlikuma paradigmaga (We Economy), kus nähakse seoseid isikliku ja üldise majandusolukorra vahel ning väärtustatakse enam perekonda, kogukonda, maailma tervikuna.

Sellega haakub ka kulutuste piiramine, üle võimete kulutamise lõpetamine ning mõistmine, et kehvemate aegade tarbeks on mõistlik säästa.

Oluline on mõista, et motiveeritud tarbija peab väärtuste all silmas palju muid aspekte peale hinna. Tarbijad on muutunud sotsiaalselt teadlikumaks ja vastutustundlikumaks. Nad peavad ostu puhul oluliseks selle haakumist nende isiklike väärtustega. Sotsiaalsed ja emotsionaalsed seosed on saanud tähtsamaks. Nad mõistavad, et enamike ostudega võimalikuks saanud omandamine ei too kaasa püsivat heaolutunnet. Küll aga võivad pikaajalise rahulolu tagada kogemused. Tarbijad soovivad elada justkui sisukamat, tähendusrikkamat elu.

Tarbijad soovivad elada justkui sisukamat, tähendusrikkamat elu

Üha rohkem on inimesi, kes väärtustavad kogemusi. Juba Joe Pine ja James Gilmore tõid oma raamatus The Experience Econmy (1999) välja, et töö on teater ja iga äri on lava. Nende toonane arvamus, et kõrgeimat väärtus omavad pakkumised on kogemused, on täna leidnud kinnitust. Lihtsalt toodetest ja teenustest enam ei piisa, soovitakse kogeda. Kogemust võimaldav ost, nagu väljas einestamine, teatri- või kinokülastus, reis teevad sageli inimesi õnnelikumaks kui millegi omandamine. Helged mälestused ei muutu tüütavaks, nagu seda võib juhtuda asjadega, materiaalsete varadega. Oluliseks muutub sotsiaalne aspekt, kellegagi toredasti koos veedetud hetked, suhtlus sõprade ja perekonnaga, keda ka majandussurutise mõjudes mitmetel põhjustel rohkem väärtustatakse. Inimesed otsivad keskkonda, kus kogeda rõõmu, tunda end hästi. Kui esmapilgul võib tunduda, et eeltoodu ei haaku kulutuste piiramise ja kaalutlemise trendiga, siis tegelikult sobituvad mõlemad aspektid siiski tervikusse. Vähendatud kulutustega elustiil tähendab siin seda, et tähelepanelikult ja kaalutletult valitakse kogemusi, mis edendavad isiklikku arengut ja toetavad mõtestatud ning tähenduslikku elu.

Maandatud tarbija on valivam ja nõudlikum. Seda nii kvaliteedi, klienditeeninduse kui kulutuse pikaajalise kasu suhtes. Samuti on tähtsaks saanud keskkonnahoiu teema ja niinimetatud rohelised tooted, aus kaup, moraalsed ja sotsiaalsed väärtused.

Mis kõnetab maandatud tarbijat?

Mis siis võiks olla turunduslikud ideed ja sõnumid, mis kõnetavad muutunud väärtushinnangutega tarbijaid?

  • Too välja kogemus, mida bränd või toode suudab pakkuda, mitte ainult funktsionaalne kasu
  • Rõhuta kvaliteeti ja pikaajalist kasu
  • Paku lisandväärtust
  • Too esile oma toote/teenuse positiivne mõju kogukonnale, ühiskonnale
  • Loo sotsiaalseid võrgustikke (neid on teisigi peale FB , näiteks koostöö mittetulundusühendustega)
  • Toeta inimlikke kontakte tarbijatega ja firma siseselt, loo võimalikult palju otseseid müügikontakte, silmast silma suhtlus on kasuks
  • Näita, kuidas eelistatud brändid peegeldavad isiklikke väärtusi
  • Too esile, kuidas toode või teenus aitab leida enam aega pere ja sõpradega koosolemiseks

Niisiis, tarbijad on lati kõrgemale tõstnud ja selle ületamiseks tuleb teenuse või kauba ostuga pakkuda elamust ja kvaliteeti mitte pelgalt elamusturismiteenuse pakkujatel. Kas meie tööriistakast on uuteks väljakutseteks valmis?

Väärtused, mida BDA hindab

14.02.2010

Mis on see, mis paneb BDA Consultingu töötajatel silmad särama? Mis on see, mille pärast meie kliendid meid eelistavad? Mis on see, mis meid rasketel aegadel orienteeruda aitab?

Lubage tutvustada – BDA väärtused: