Kirjutised teemal ‘turundus’

Kas majanduslangus maandas tarbijad ja mida nendega peale hakata?

25.05.2010

Ülle Puustusmaa

Ülemaailmne majanduslangus avaldab ilmselgelt tugevat mõju tarbijatele, nende väärtustele. Kulutused on vähenenud. Kulutusi tehes mõtlevad tarbijad enam, millele nad kulutavad ja isegi sellele, kus nad kulutavad. Tarbijakäitumine muutub. Väljas söömas käimise asemel valmistatakse rohkem süüa kodus. Arvatakse, et tarbijate kokkuhoidlikum käitumine juurdub ja mõjutab käitumismustrit nõnda, et see jääb püsima mitmeteks aastateks.

Maandatud tarbijal on muutunud väärtushinnangud

Ameerikas läbi viidud uuringud näitavad, et majanduslangus pole ainus tarbimiskäitumise muutuse põhjus. Trend oli muutumas juba enne. Inimesed püüdsid vähem kulutada või vähemalt mõtlesid sellele juba mõnda aega. Muutused majanduskeskkonnas vaid võimendasid suundumust. Majanduslanguse tulemusel oma käitumist muutnud tarbijaid on Ameerikas hakatud kutsuma maandatud tarbijateks (Grounded Consumer). Uut tüüpi tarbija on targem ja sotsiaalsem. Ta adub, et krediitkaartide ja laenude toel elamine pole jätkusuutlik, et tema isiklikul majanduslikul käekäigul ja protsessidel maailmamajanduses on kokkupuutekohad, mida teataval määral mõjutab tema ostukäitumine ning ta tähtsustab vähem materiaalset kraami väärtustades samal ajal elamise lusti.

Arvatakse, et tagasipööret endise tarbijakäitumise suunas ei tule, kuna seekordse karmi ja laiaulatusliku majanduslanguse mõjul on inimesed jõudnud arusaamiseni, kuidas muutused tekivad ning millised päästikud elu muutvaid lahvatusi põhjustavad. Inimesed on hakanud hindama oma käitumist, muutunud on väärtushinnangud. Ostu sooritades analüüsitakse, kuidas see sobitub eluviisiga selle asemel, et osta hetkelise rahulduse nimel. Teisisõnu, ostuotsus tehakse väärtuspõhiselt. Senine enesekeskne paradigma (My Economy) on asendumas vastutustundlikuma paradigmaga (We Economy), kus nähakse seoseid isikliku ja üldise majandusolukorra vahel ning väärtustatakse enam perekonda, kogukonda, maailma tervikuna.

Sellega haakub ka kulutuste piiramine, üle võimete kulutamise lõpetamine ning mõistmine, et kehvemate aegade tarbeks on mõistlik säästa.

Oluline on mõista, et motiveeritud tarbija peab väärtuste all silmas palju muid aspekte peale hinna. Tarbijad on muutunud sotsiaalselt teadlikumaks ja vastutustundlikumaks. Nad peavad ostu puhul oluliseks selle haakumist nende isiklike väärtustega. Sotsiaalsed ja emotsionaalsed seosed on saanud tähtsamaks. Nad mõistavad, et enamike ostudega võimalikuks saanud omandamine ei too kaasa püsivat heaolutunnet. Küll aga võivad pikaajalise rahulolu tagada kogemused. Tarbijad soovivad elada justkui sisukamat, tähendusrikkamat elu.

Tarbijad soovivad elada justkui sisukamat, tähendusrikkamat elu

Üha rohkem on inimesi, kes väärtustavad kogemusi. Juba Joe Pine ja James Gilmore tõid oma raamatus The Experience Econmy (1999) välja, et töö on teater ja iga äri on lava. Nende toonane arvamus, et kõrgeimat väärtus omavad pakkumised on kogemused, on täna leidnud kinnitust. Lihtsalt toodetest ja teenustest enam ei piisa, soovitakse kogeda. Kogemust võimaldav ost, nagu väljas einestamine, teatri- või kinokülastus, reis teevad sageli inimesi õnnelikumaks kui millegi omandamine. Helged mälestused ei muutu tüütavaks, nagu seda võib juhtuda asjadega, materiaalsete varadega. Oluliseks muutub sotsiaalne aspekt, kellegagi toredasti koos veedetud hetked, suhtlus sõprade ja perekonnaga, keda ka majandussurutise mõjudes mitmetel põhjustel rohkem väärtustatakse. Inimesed otsivad keskkonda, kus kogeda rõõmu, tunda end hästi. Kui esmapilgul võib tunduda, et eeltoodu ei haaku kulutuste piiramise ja kaalutlemise trendiga, siis tegelikult sobituvad mõlemad aspektid siiski tervikusse. Vähendatud kulutustega elustiil tähendab siin seda, et tähelepanelikult ja kaalutletult valitakse kogemusi, mis edendavad isiklikku arengut ja toetavad mõtestatud ning tähenduslikku elu.

Maandatud tarbija on valivam ja nõudlikum. Seda nii kvaliteedi, klienditeeninduse kui kulutuse pikaajalise kasu suhtes. Samuti on tähtsaks saanud keskkonnahoiu teema ja niinimetatud rohelised tooted, aus kaup, moraalsed ja sotsiaalsed väärtused.

Mis kõnetab maandatud tarbijat?

Mis siis võiks olla turunduslikud ideed ja sõnumid, mis kõnetavad muutunud väärtushinnangutega tarbijaid?

  • Too välja kogemus, mida bränd või toode suudab pakkuda, mitte ainult funktsionaalne kasu
  • Rõhuta kvaliteeti ja pikaajalist kasu
  • Paku lisandväärtust
  • Too esile oma toote/teenuse positiivne mõju kogukonnale, ühiskonnale
  • Loo sotsiaalseid võrgustikke (neid on teisigi peale FB , näiteks koostöö mittetulundusühendustega)
  • Toeta inimlikke kontakte tarbijatega ja firma siseselt, loo võimalikult palju otseseid müügikontakte, silmast silma suhtlus on kasuks
  • Näita, kuidas eelistatud brändid peegeldavad isiklikke väärtusi
  • Too esile, kuidas toode või teenus aitab leida enam aega pere ja sõpradega koosolemiseks

Niisiis, tarbijad on lati kõrgemale tõstnud ja selle ületamiseks tuleb teenuse või kauba ostuga pakkuda elamust ja kvaliteeti mitte pelgalt elamusturismiteenuse pakkujatel. Kas meie tööriistakast on uuteks väljakutseteks valmis?

Turismiatraktsioonid maksavad külastajatele. Kuidas nii?

11.05.2010

Ülle Puustusmaa

Hiljuti avaldati Suurbritannia ajalehes „Telegraph“ uudis, et populaarsed turismiatraktsioonid on pidanud tegema miljonitesse inglise naeltesse ulatuvaid väljamakseid külastajatele, kes on end nendel objektidel vigastanud.

Enamik vigastusi on põhjustanud nn libastused ja vääratused ning kasvavat kompensatsiooninõuete tulva on juba nimetatud inglaste tärkavaks „kompensatsiooni kultuuriks“.

Muuseumide, ajaloo- ja kultuuriturismi atraktsioonide, losside ja rahvusparkide seas läbi viidud uuringus toodi välja näiteks järgmised juhtumid:

Naine kukkus öösel kell 2 ajaloolise lossi territooriumile sisenedes seda ümbritsenud vallikraavi, mille tulemuseks oli vaagna- ja puusavigastus. Ta sai ajaloo – ja kultuuriturismi objekte haldavalt organisatsioonilt English Heritage 15 000 naela (270 000 krooni) valuraha, vaatamata asjaolule, et möödus sildist, kus olid selgelt kirjas atraktsiooni lahtioleku kellaajad (10.00 – 16. 00) ning kiri, et ajaloolistel objektidel viibides tuleks olla ettevaatlik, kuna need võivad olla ohtlikud. Lisaks tuli Englis Heritage-l tasuda ka kannatanu õigusabi ja kohtukulud, mis ulatusid üle 37 000 naela.

Victoria  Albert Muuseum pidi tasuma ligi 24 000 naela kompensatsiooni ja 30 000 naela õigusabi kulusid naisele, kes jäi järjekorras seistes pöördukse vahele ning vigastas kukkudes puusa.

Veelgi kurioossem, 400 naelane kompensatsiooninõue tuli VA-l kinni maksta mehele, kes oli ilma teenindajata jäänud toiduletis asunud ise endale suppi tõstma ning pöialt supi sisse torgates sellele põletushaavu tekitanud.

Naine nõudis välja 5585 naela, kuna komistas muistse munakivi taha, mis oli lahti tulnud London Toweri kõnniteel.

Moodsa kunsti muuseumil Tate Modern tuli 63-aastasele prouale kunstniku installatsiooni osaks olnud kaldpinnal libastumise eest tasuda 3500 naela, kuna ta ei saanud seetõttu kuid kirjutada ega trükkida. Pikantne on asjaolu, et väljas olid ka vastavad instruktsioonid ning naine esitas kaebuse pigem pahameelest muuseumi personali vastu, kes ei soovinud kuulda võtta vanaproua soovitusi.

Viie viimase aasta jooksul Suurbritannia muuseumides kahjunõuetest ja õigusabi teenuse eest välja maksutud summad ulatuvad üle 2 miljoni naela, mis on märkimisväärne ainuüksi seetõttu, et paljud kompensatsioone välja maksnud muuseumid ja atraktsioonid on osaliselt või täielikult rahastatud riigi poolt. Maksumaksja pole aga kindlasti rahul sellise ressursipaigutusega.

Paljudel juhtudel on küll kulud katnud kindlustusfirmad, kuid see on kindlustusvõtjate jaoks toonud kaasa suuremad kindlustusmaksed.

Viimane toodud näide viitas ka asjaolule, et nii mõnigi kord aitavad halvast olukorrast välja tulla hea teenindus ja empaatiavõimega teenindajad.

Kas Eestis on olukord sama hull? Õnneks või õnnetuseks pole nn kompensatsioonikultuur siinmail juurdunud. Eks vist oskavad tänavaaukude ja libedate kõnniteedega harjunud kaasmaalased olla ettevaatlikumad või pole lihtsalt taibatud oma komistamisi kellegi teise süüks panna.

Muuseumid kasutavad ka Eestis külastajate teavitamiseks ja hoiatamiseks erinevaid mooduseid: viitasid, silte ja piktogramme. On olemas eeskirjad ja juhendmaterjalid töötajatele, külastajate meelespead. Külastajaid teavitatakse sellest, et nad liiguvad muuseumi/atraktsiooni territooriumil omal vastustusel jne. Küsitletud atraktsioonidel suuri vigastusi ja märkimisväärseid kulusid pole seni õnneks olnud. Kiirabi on ka mõned korrad vaja läinud, kuid põhjuseks külastajate endi hooletus või ülemeelikus. Sugugi mitte kõigil külastusobjektidel pole kehtivat tsiviilvastutuskindlustust.

Niisiis, tasuks veelkord üle vaadata, kas madalad uksepiidad ja astmed on ikka märgistatud ning juba projekteerimise ning ehituse käigus mõelda selle peale, milline plaat veekeskusesse või fuajeesse maha panna, st see märjaks saades eluohtlikult libe poleks.

Loodame, et nii atraktsioonide haldajate kui ka külastajate terve mõistus aitavad siin jätkuvalt saavutada tasakaalu ning olukord Eesti atraktsioonidel ei muutu sarnaseks Inglismaaga, kus osa ajaloolisi objekte tuli aina karmistuvate tervisekaitse nõuete pärast koguni külastajatele sulgeda. Piltlikult ja veidi pilkavalt öeldes selleks, et keegi kogemata munakiviteel ei komistaks.

Pilt on pärit siit

Edu Sammud

29.04.2010

Rasketest aegadest kasu lõikamise maailmameistrid

16.08.2009

Liina Karotamm

Küllap teavad ja tunnistavad enamus turundajaid, et majandusvaikus on parim aeg turundamiseks. Ajalugu näitab, et lihtsam on öelda kui teha. Samuti tõestab ajalugu, et kes on halbadel aegadel panustanud enda nähtavaks tegemisse, neil edaspidi halbu aegu ei olegi. Seth Godini arvates on majanduslangus suisa elu võimalus enda nähtavaks tegemiseks. Seega – turundajad, palvetage halbade aegade eest!

On üsna loogiline, et vaikuses on lihtsam ennast kuuldavaks teha ja suure melu sees on vaja kõvasti karjuda, et teiste karjumisest üle olla. Tarkade turundajate õnneks ei lähtu mitte kõik turu osalised loogikast, vaid pigem karja eeskujust – kui teised reklaamivad, siis järelikult on see hea mõte ja reklaamin mina ka, aga kui teised ei reklaami, siis järelikult ei ole see hea mõte ja ma hoian ka raha millegi muu jaoks. Muuseas, parim viis ennast lärmis kuuldavaks teha, on rääkida vaikselt!

Halbadel aegadel saab head kraami odavama hinnaga või pakutakse sama raha eest rohkem. See kehtib ka võimaluse kohta ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha.

Kui sul ei ole piisavalt raha, et meelitada tarbijat tema kodust välja poodi sinu kauba järele, siis püüa ta kinni siis, kui ta juba on poes. Kaubamärgiga seotud assotsiatsioonid ei kao üleöö, kui reklaamimine lõpetada. Abiks on, kui ennast müügikohas meelde tuletada.

Tark turundaja teeb seda, mida tema kliendid tahavad, et ta teeks. Kui kliendid on valmis rohkem maksma, siis ole valmis seda raha vastu võtma. Kui kliendid tõmbavad oma rahakoti koomale, siis kohanda ennast klientide võimalustega. Hästi ära tasunud vastutuleku klientidele tegi Pepsi Cola 1930.aastate Suure Depressiooni ajal. Ajal, kui raha äraelamiseks nappis ja igapäevane söönuks saamine oli omaette väljakutse, lasi Pepsi oma pooleliitrise pudeli hinna 5 sendi peale, mis oli poole vähem kui konkurentidel. Tarbijad ei jätnud selle eest tänamata ja Pepsi müük tõusis keset majanduse hävingut lakke.

Täida klientide ootusi

Mida raskemad on olud, seda valusamaini saavad karistada eksimused. Seega tuleb olla rohkem kui kindel, et iga ette võetud samm on tehtud õiges suunas. Et teada, milline suund on õige, on rasketel aegadel eriti oluline panustada reklaamisõnumite testimisele.

Klientide vajadusi uurides ole kindel, et oled teinud kõik, et neid täita. Aga enne, kui asud klientide vajadusi täitma, ole kindel, et sa tahad seda teha! Klient on kuningas ainult siis, kui ta käitub kuningana. Asi, millel on hea jällegi õitsvatel aegadel silm kriitiliselt peal hoida, on kliendid, kellega ei tasu tegeleda. Võid ennast õnnitleda, kui sul on kliente, keda võib rahus minna lasta! Need kliendid, kes on rahulolematud ja ei armasta õigel ajal maksta ka siis, kui on head ajad, ei ole paremad ka siis, kui on halvad ajad. Selliste klientide tekitatud kahju on lihtne korvata, kui ettevõtmisel läheb hästi, kuid halbadel aegadel võib see olla valus löök.

Kliendid hindavad toote tema hinna vääriliseks siis, kui neil on usku toote kasusse. Nad ostavad toodet siis, kui nad arvavad enda toote vääriliseks. Seda ka siis, kui toote hind on konkurentidega võrreldes suhteliselt kõrge. Et mitte ennast tarbijatest distantseerida, hoolitsege, et teie toode on kättesaadav sellisel kujul ja sellises koguses, mille ühiku hind on tarbijale vastuvõetav. Võtke eeskuju Unileverist, kes 2002.aastal Argentiina majanduslangust trotsides tõi müüki Skip pesupulbri väikepakid, mille madal ühiku hind oli tarbijale vastuvõetav. Samal ajal pakuti ka säästudiili ja müüdi sama pesupulbrit suurtes pakkides. Mõlemal juhul oli tarbijatel tunne, et nad on võitnud ning saanud hea asja hea hinnaga.

Tarbijaile vastutulek hindade ajutise langetamisega on ohtlik tee. Hinnatundlikud kliendid ei ole eriti lojaalsed ja eelistavad konkurente niipea, kui need leiavad võimaluse hindu veelgi madalamale lasta. Lojaalsed kliendid aga saavad treenitud ostma kampaaniahindadega ning muul ajal müük kidub.

Kärbi kulusid targalt

Kulude madalal hoidmine on tark tegu igal ajal. Halval ajal on see kriitiline tegur. Siiski tuleb sellele juba headel aegadel mõelda. Osavamad kasutavad ära ka selle, kui teised kulusid kärbivad. Näiteks vähendas Kimberly-Clark 2002.aastal mähkmete hulka Huggies´e pakkides, et pakkuda tarbijale odavamat lõpptoodet. Procter & Gamble vastas sellele nii, et jättis mähkmete arvu pakkides samaks, kuid lisas pakkidele sõna „Võrdle!“ („Compare!“) ja samal ajal suurendas allahindluskupongide pakkumisi ja väljapanekuid kauplustes. Eriliselt pingutamata rikkus Procter & Gamble Kimberly-Clarki allahindluskampaania ja teenis endale krediiti.

Müüjad, kes on oma äriideesse sisse kirjutanud olla parima hinna pakkuja, edenevad aeglase tempoga siis, kui teised kiirteel rallivad, kuid riisuvad koore siis, kui tavakaupmehed hädas on. Halbadel aegadel on hinnaargument väga tugev argument, millega tasub trummi lüüa. „Säästa raha. Ela paremini“ on hüüdlause, millega Walmart viimase majanduslanguse ajal kliente võitis, samal ajal kui konkurendid vaevu vee peal püsisid. Walmartil on alati hästi läinud siis, kui teistel läheb halvasti. Halbadel aegadel antakse paraku andeks ka eetilised eksimused.

Hindade kärpimise otsusele ei tohi ohvriks tuua kvaliteeti. Halvad ajad saavad varem või hiljem läbi, kuid rikutud hea maine taastub pigem hiljem kui varem ja selle on osavamad tegijad turul ammu ära kasutanud, et teie turuosa endale võita. Ei maksa unustada, et koonerdamine ei ole kokkuhoid. Tarbija ei osta ainult head hinda, vaid tootest saadavat kasu. Kui kasu ei ole, on igasugune hind kallis.

Vastukaaluks odava hinna revolutsioonile, on halvad ajad suhteliselt muretud ka neile, kes pakuvad superluksuslikke tooteid. Need, kes headel aegadel saavad endale lubada Maibachi, saavad seda lubada ka halbadel aegadel. Võidavad need, kes saavad pakkuda ebareaalselt odavaid või üle mõistuse kalleid tooteid. Häda neile, kes on oma sihiks valinud keskmikud.

Tea, mida tarbija teab

Uuri hoolega järgi, kas sinu soovitud tarbijad ikka on aru saanud kõikidest neile pakutava toote võludest. Võib juhtuda, et sõnumi muutus mitmekordistab sinu toote müügi. Unilever oli aastaid müünud Türgi turul oma keskmisest kallimat Dove seepi vaid üsna kitsale ringile jõukamatele naistele. 2001.aasta kampaania sõnumis rõhutati, et Dove mitte üksnes ei pese, vaid ka niisutab. See väärtustele orienteeritud sõnum oli oluline märksa arvukamale keskklassile. See lihtne rõhuvahe kahekordistas Dove´i müüki ja suurendas turuosa 5 protsendipunkti võrra. Ära oleta, et sinu tarbijad teavad sinu voorustest, sest oletamine on kõikide untsuminekute ema.

Turuliider, ära maga!

Kehvad ajad ei hellita kedagi, aga kindlasti ei tähenda majanduse allakäik vältimatut hukku ja kadu kõigile turu osalistele. Headel aegadel saavutatud liidripositsioon ei tohiks ka liiga julgeks teha. Turu liidri jaoks ei ole midagi garanteeritut. Ainus kindel asi on see, et altpoolt tulijad üritavad liidrit troonilt tõugata. Aastal 1996, kui Coca-Cola korraldas paljuoodatud kampaaniat Atlanta suveolümpiamängude peasponsorina, tegi Pepsi silmapaistva tähelennu ja Pepsi Stuffi kampaaniaga. Revolutsiooniline kampaania, mis ärgitas Pepsit juues punkte koguma ja neid kaupade vastu vahetama või kasutama eksklusiivseid meelelahutusmaailma teenuseid, seljatas Coca-Cola olümpiakampaania väidetavalt kolmekordse müügimahuga ning tõstis Pepsi turuosa kahe protsendipunkti võrra.

Investorid teavad, et tuleb olla ettevaatlik siis, kui enamus on ahned ja olla ahne siis, kui enamus on ettevaatlikud. Turundaja teab, et tuleb kõvasti kisada, kui teised on vait ja kui teised kisavad, panna nende kisa enda huve teenima. Elagu majanduslangus, elagu elu võimalus!

Osta, kui kaup on odav

Artikkel on ilmunud Postimehe lisaväljaandes Otsustaja novembris 2008

Mida ühist on religioonil ja brändil?

16.08.2009

Indrek Maripuu

Vastused küsimusele, mis on ühist religioonil ja brändil annab turundusmõtleja Martin Lindström oma raamatus “Buyology”. Ilmselt on tegemist kõige vastuolulisema ja enim vaidlusi tekitanud turundusraamatuga 2008.aastal.

7 miljoni dollarilise eelarvega neuroteadusele baseeruvas uuringus püüdis Martin Lindström nelja aasta jooksul kaevuda 2000 tarbija mõtetesse viies riigis, et leida paralleele religiooni ja brändide vahel. Uuringust selgus, et brändid aktiveerivad inimese ajus samu piirkondi nagu religioongi. Näiteks tekitas Neitsi Maarja kuju vaatamine inimese ajus samasuguse aktiivsuse nagu iPodi logo. Vähetuntud brändidele reageeris inimese aju oluliselt leigemalt, nagu ka vähetuntud religioossetele sümbolitele.

Analüüsides brände nagu näiteks Harley Davidson, Apple, Guinness ning sadu teisi kommertsmaailma ikoone, avastas Lindström, et meile on sisse kodeeritud uskuda teatud brändidesse. Näiteks avastas Lindström, et inimesed, kes pimetestides eelistavad Pepsit Coca-Colale, eelistavad Coca-Colat Pepsile juhul, kui nad teavad, mida nad joovad.

Lindström läks kaugemale ja intervjueeris ka usuliidreid erinevatest usunditest ja kultuuridest. Ta avastas, et samad koostisosad, mis loovad võimsaid religioone võivad olla hindamatuks allikaks tulevaste brändide loomisel.

Lindströmi uurimistöö ja selle tulemused, mis on käibekeelde võetud nime all neuromarketing, on tekitanud palju elevust turundajate seas ja teravat kriitikat eetilise küsitavuse tõttu.

Loe uuringu tulemustest ja raamatust Martin Lindströmi kodulehelt

Loe Indreku artikleid lisaks aadressil www.maripuu.eu

Tingimusteta

16.08.2009

Indrek Maripuu

Seth Godin, Eestiski populaarse raamatu „Lilla lehm“ autor, kirjeldas hiljuti oma blogis üht ebameeldivat restoranikogemust ning seda, milliste järeldusteni ta selle abil jõudis. Seth koos sõpradega oli reserveerinud laua trendikas restoranis ja saabus täpselt kokkulepitud ajal. „Me istusime kõige kehvemas lauas, mis majas võimalik oli,“ kirjeldab Seth. „See asus kõige tagumises nurgas, pigistatuna nurga ja köögiukse vahele.“ Kuigi restoran oli vaid kolmandiku ulatuses hõivatud, keeldus administraator neile teist, nende valitud lauda eraldamast, väites, et see on reserveeritud.

Oli muidugi väike võimalus, et see konkreetne laud sel konkreetsel päeval reserveeritud oleks. Pigem väljendas administraator seda, et kusagil leidub üks püsiklient, kes seda lauda rohkem väärib kui juhukülastajad.  

Sethil tekkis sellest situatsioonist ajendatuna küsimus, kes väärib „parimat lauda“ teie firmas? Kas parimat pakutakse väärtuslikule püsikliendile või pigem uuele kliendile, kellest kunagi võiks saada väärtuslik püsiklient? Vastust näeb Seth oskuses lisada vähemväärtuslikule alternatiivile seksikaid lisaväärtusi. Nii võib „halvimast lauast“ saada kellegi jaoks parim pakkumine. Tähtis on tunda oma klienti ja pakkuda talle seda, mida ta hindab.

Loo moraal on see, et keegi ei taha ennast tunda kehva kliendina saades halvima laua restoranis, nõrgima müügimehe võimalikest või seisma jäänud kaupa. Ei uued ja juhuslikud kliendid ega ka kauaaegsed ja lojaalsed kliendid.

Loe Indreku artikleid lisaks aadressil www.maripuu.eu

Negatiivses on alati midagi positiivset

16.08.2009

Indrek Maripuu

Oma blogis annab Jeremiah Owyang nõu, kuidas hakkama saada väljakutset pakkuva olukorraga, kui rahulolematu klient on jätnud sinu blogisse negatiivse kommentaari. Esmalt toob Owyang välja kaks tõsiasja:

  • Negatiivsed kommentaarid on elu paratamatus. Ei ole võimalik olla kõigile klientidele meele järgi. Kui on avatud võimalus internetis arvamust avaldada, siis seda ka kasutatakse.
  • Negatiivsete kommentaaride kustutamine teeb asja hullemaks. Arvad, et klient on selle peale lihtsalt pahur? Oota ainult, kuni ta teema kusagil mujal ja vängemates toonides üles võtab!

Negatiivsel kommentaaril võib olla ka positiivne mõju:  

  • Näe negatiivset kommentaari kui hoiatussüsteemi. Hoides tihedat sidet tekkivate probleemidega, on võimalik neid likvideerida enne kui need kusagil eemal suuremal ja silmapaistvamal kujul välja löövad.
  • Avalda rahulolematutele klientidele muljet oma tagasisidega. Enamasti tahavad rahulolematu kliendid, et sa oma toodet paremaks muudaksid. Kallista neid selle soovituse eest! Veel parem, kaasa nad toote parendamisse. Kui nende soovid on täidetud ja nende rahulolematu rahuloluks pööratud, laulavad nad sulle ülistuslaulu.
  • Pälvi teiste klientide usaldus. Kui julgustad kliente avalikult enda kohta arvamust avaldama, mis iganes see arvamus ka ei oleks, jätad oma ettevõttest õigusega mulje kui hoolivast ja tundlikust klienditeenindusest.

Loo moraal: Any publicity is good publicity!

Loe Indreku artikleid lisaks aadressil www.maripuu.eu

Ega teil teist sellist ei ole?

16.08.2009

Indrek Maripuu

Palju räägitakse loovast mõtlemisest ja selle arendamisest. Nii ärimaailmas kui väljaspool seda annab loominguline lähenemine sageli edu nende ees, kes kopeerivad või lähenevad traditsiooniliselt. 

Marcus Orlowski on inglise ärimees ja vabamõtleja, kes otsustas 1990-ndatel Londonis väikese antiikmööbliäri avada. Otsis kauplusele head ruumid – käidav koht jõukas kvartalis peaks olema hea eelduse antiigiäri ajamiseks – hankis mööbli, palkas inimesed, avas kaupluse… …ja ei müünud kolm kuud mitte midagi!

Kolmandal kuul õnnestus müüa üks vaateaknal väljas olnud diivanilaud. Järgmisel päeval saabus „paanika” – viis inimest käis uurimas: „Teil oli siin üks ümmargune laud – ega teil teist sellist ei ole?” Kuna teist sellist lauda ei olnud, siis pidi ta nendele inimestele ära ütlema. Ja siis sai Marcus aru, et antiigiäris paneb inimesi liikuma hirm ainulaadsest mööbliesemest ilma jääda.

Selle asemel, et kasinalt käivitunud äri sulgeda, avas Marcus teisel pool linna veel ühe poe ning hakkas mööbliesemeid regulaarselt kaupluste vahel vahetama. Inimesed, kes nägid, kuidas asjad müügilt kadusid, arvasid, et need on müüdud ja tulid sageli uurima, kas teist samasugust ei ole. Nüüd sai aga müüja vastata, et teises kaupluses on tõepoolest üks veel ning kui klient soovib, siis tuuakse see talle sealt ära. Ei pea vist lisama, et inimesed hakkasid oma ostuotsuseid senisest kiiremini tegema.

Äri hakkas peale seda kiirelt kasvama – müük suurenes ning kolme aastaga avas Marcus 16 seesugust poodi üle Inglismaa.

Marcuse käivitatud äri on hea näide sellest, kuidas loov mõtlemine ja usk oma valitud teesse viib eduni.

Loe Indreku artikleid lisaks aadressil www.maripuu.eu

Kuidas kliendi pahameelest kasu saada?

16.08.2009

Liina Karotamm

Kliendis pettumuse tekitamine on vahel vältimatu. Pole oluline, millest tekkis probleem, vaid see, kuidas te oskate seda probleemi lahendada! Selles on kliendi usalduse võitmise võti. 

Mõned abistavad märksõnad kriisinõustaja Jeanne Blissi praktikast:

  • Valmista ette plaan. Näe ette, mis võib minna valesti ja kuidas meeskond peaks suutma olukorra lahendada. Sõltuvalt probleemist peaks lahendus tulema päeva jooksul kui mitte tundidega.
  • Ole alandlik ja vabanda. Tõeline süütunne liigub pika tee koos ärritunud kliendiga.
  • Ole oma vastuses silmapaistvalt hea. Ära kõhkle pakkumast vabanduseks mõnda suuremeelset žesti näiteks tasuta toote või teenuse näol või erilist tähelepanu ettevõtte juhtkonnalt.
  • Kommunikeeri, kommunikeeri, kommunikeeri. Anna oma klientidele teada, mis toimub, kust ja kuidas abi saab ja kuidas probleemi lahendamine edeneb.
  • Hoolitse, et probleem ei korduks. Võta ette otsustavaid samme, et tulevikus probleeme vältida.

Ebaõnnestumistele reageerimine paanikaga ei aita kuidagi peatada sinu juurest lahkuvaid kliente, vaid annab lisaks ka signaali, kuidas oskad probleemidele reageerida.

Miks hinna langetamine ei ole müügile hea?

16.08.2009

Liina Karotamm

Turunduskampaaniate eesmärk on edendada lühiajalist müüki. Tihti leitakse selle eesmärgi täitmiseks olevat loogiline samm hindade alandamine. Michael Goodman selgitab, miks võib selline samm eesmärgi täitmise asemel hoopis vastupidiselt mõjuda. 

  • Marginaal. Teenitav kasum mõjutab suures osas seda, millist allahindlust saate oma toodetele pakkuda. Enne allahindluse suurendamist kaaluge, milline on allahindluse hind ja sellest saadav kasu.
  • Müügi juhtimine. Kas turundamine toetab ka tulevast müüki? Kui ostjad jooksevad kaubale kampaania ajal tormi, võib juhtuda, et huvi kaob koos kampaania lõpuga.
  • Maine odavnemine. Sagedased allahindlused võivad viia tarbija arvamusele, et toode on ülehinnatud.
  • Pika-ajaline mõju. Korduv hindade alandamine mõjutab tarbijate ootusi. Kui on teada, et varsti on oodata allahindlusi, siis miks ma peaks muul ajal ostma?