Juhtimiskoolitaja Ülo Vihma: “Inimesed räägivad liiga palju”
Ülo Vihma annab nii oma näitleja kui ärimehe kogemusele toetudes praktilist nõu, kuidas lühidalt ja konkreetselt oma äriideed teistele selgeks teha.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Miks me jagame siin blogis usinasti häid pointe teistelt, lugemissoovitusi oma öökapilt ja Ajujahi seminaril esinenute videoid? Marketingikunn Seth Godini arvates on inimestel alati mõni hea isiklik põhjus, miks nad jagavad teiste inimeste ideid laia maailmaga. Godini arvatud põhjused on sellised:
1. Ma jagan sinu ideed maailmaga, sest nii tunnen ma ennast suuremeelsena.
2. … sest ma tunnen ennast targana, kui annan teada, mida olen avastanud.
3. … sest mulle läheb korda lõpptulemus ja ma tahan, et idee autor oleks edukas.
4. … sest mul ei ole muud valikut! Iga kord, kui ma kasutan mõnda toodet, jagan ma selle toote ideed. Näiteks Facebook, Nokia telefon, mobiilne parkimine.
5. … sest sellest saan ma otsest rahalist kasu. Facebooki soovituskampaaniad.
6. … sest idee on naljakas ja üksi naermine ei ole naljakas.
7. … sest ma tunnen ennast üksildasena ja idee jagamine leevendab seda probleemi vähemalt mõneks ajaks.
8. … sest ma olen vihane ja ma tahan, et teised jagaksid minu tundeid.
9. … sest nii mina kui minu sõbrad saavad idee jagamisest kasu.
10. … sest keegi palus mind ja raske on öelda „ei“
11. … sest see idee aitab mul inimesi kokku viia, mis on lühikeses perspektiivis lõbus ja pikas perspektiivis kasulik
12. … sest idee töötab paremini, kui kõik mu sõbrad seda kasutavad. E-mail, Facebook
13. … sest kui kõik sellest teavad, olen ma õnnelikum.
14. … sest idee ütleb midagi, mida mul on raske olnud ise sõnastada. Raamatusoovitused, blogiviited.
15. … sest ma hoolin inimestest, keda see idee aitab muuta rõõmsamaks, tervemaks, edukamaks,
16. … sest on lahe panna kedagi itsitama kohatuste üle, mis ei olnud nende silmadele mõeldud.
17. … sest see aitab vältida mingit suurt üldrahvalikku jama.
18. … sest see aitab tõsta üldrahvalikku teadlikkust.
19. … sest see on minu töö.
20. … sest olen sinu kunsti suur austaja ja ainuke viis, kuidas saan sulle tasuda, on jagada sinu tööd teistega.
Seth Godini mõtteid leiate lisaks tema blogist
Täname juhtimisportaali juhtimine.ee meid Seth Godini juurde juhtimast!
WebMedia tegevjuht Taavi Kotka: “Kui teil veel ei ole oma ettevõtet, siis olete väga heas seisus!”
Taavi Kotka räägib oma kogemustest erineva suurusega ettevõtete juhtimisel ja õigete inimeste leidmisel.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Ettekande kolmas osa:
Ajujaht 2010 konkursi võitja Mattias Lepp: “Arvesta, et kõik läheb halvasti 
”
Mattias Lepal on kogemus ettevõtjana nii headel aegadel kui halbadel aegadel ning nii võitjana kui kaotajana. Tema kogemused on väärt jagamist.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Seekord vahendan üht lugemissoovitust raamatust, mida ma ise lugenud ei ole, aga tahaks
Raamatu autoriks on Robert I. Sutton ja raamat ise kannab pealkirja “Good Boss, Bad Boss: How to Be the Best…and Learn from the Worst”. Raamat pakub mulle huvi selle tõttu, et kuigi oma palgatöises elu ei ole ma ei seda ega teist, leidub siiski küllalt rolle, kus on juhiks olemise oskusi vaja. Näiteks lapsevanemaks või õpetajaks olemine.
Suttoni raamat räägib – vähemalt lugemiskogemuse vahendaja Jon Katzenbachi silme läbi – juhi pühast eesmärgist, tuua igas alluvas välja parim ning panna töötajad oma töö üle uhkust tundma. Sõnum on “Asi on Sinus!” vastupidiselt enamustest teistest gurudest, kes kinnitavad juhile, et ärgu võtku midagi isiklikult – ei võite ega kaotusi. Suttoni arvates on igal juhul tulemused kinni selles, kuidas juht oskab alluvaid oma töö üle uhkust tundma panna, alluvate uhkustunne sõltub väga sellest, milline on ettevõtte maine ja ettevõtte maine sõltub väga ja väga juhist. Seega – asi on Sinus!
Maailma kõige fenomenaalsem restoran elBulli ei ole mitte ainult gurmaanide jaoks kõneaine, vaid ka turundajate jaoks. Kuidas on võimalik tekitada restoraniäris olukord, kus nõudlus ületab pakkumist 250 korda?
elBulli ajalugu ulatub aastasse 1964, kui saksa härrasmees Dr Hans Schilling ja tema tšehhitarist naine Marketta asutasid Kataloonia rannikule restorani ja nimetasid selle oma bullterjerite järgi. Schillingid võtsid oma ettevõtmist südamega ja pälvisid aastal 1976 oma panuse eest Michelini tärni. Nagu tublid restoranid ikka. elBulli ajaloo pöördepunkt toimus aastal 1984, kui Schillingid värbasid oma kööki tööle Ferran Adria.
1987.aastal peakokaks saanud Adria on teinud elBullist restorani, mis on pälvinud maailma parimate restoranide TOP 50 edetabelis esikoha viis korda viimase kümne aasta jooksul ja ühe korra olnud selles teisel kohal. elBulli on avatud kuus kuud aastas – 15.juunist 20.detsembrini. 21.detsember on päev, kui on avatud elBulli reserveeringute süsteem. Ühe päeva jooksul võetakse vastu sooviavaldused kogu järgmiseks hooajaks. Ühe päevaga koguneb neid umbes 2 miljonit. Järgmiseks hooajaks on elBullisse oodatud aga kõigest 8000 nautlejat. Ülejäänud 1 992 000 peavad ootama järgmist broneeringute päeva, mis saabub järgmise hooaja lõpus. Õnnelikud väljavalitud saavad elBullilt kirja, millal on see päev ja kellaaeg, millal neid oodatakse. Võta või jäta! elBullisse jõudmiseks on vaja ette võtta kahetunnine autosõit Barcelonast mööda kaelamurdvalt käänulisi mägiteid. Pingutust kroonib viis tundi kestev ja kolmekümnest roast koosnev molekulaargastronoomia pärl.
elBulli võtab kliente vastu kuus kuud aastas ja Adria valmistub selleks hooajaks samuti kuus kuud uurides, katsetades, leiutades. Õhtu jooksul teeb 50 külalise elamuse nimel tööd 40 kokka. Kogu oma populaarsuse juures on elBulli järjekindlalt olnud kahjumis viimased kümme aastat. See kõik võib mõistlikule inimesele tunduda ebamõistlik. Ferran Adria ei lase ennast häirida publiku arvamusest. Tema põhimõte on vankumatu: „Kõigepealt on loovus ja siis on kliendid“.
Adria on hea näide loojast ja visionärist, kes ajab väga sihikindlalt oma asja ja kui see teistele meeldib, on see ok. Kui ei meeldi, on ka ok. Vaadates tungi elBulli’sse pääsemiseks, siis ilmselt meeldib. Adria keeldub elBulli’le ratsionaalselt lähenemast ja loovust äriedule ohvriks tooma. Ta on teatanud, et elBulli sulgeb oma uksed 2012.aastal ja restorani asemel võtab koha sisse gastronoomia akadeemia. Sest tema tahab ajada oma asja. Raha pole talle ka probleem – elBulli kirjastatud elustiili- ja kokaraamatuid saadab tänu kaubamärgile tohutu menu ja õnneks ka äriline edu. Lisaks on Adrial koos vend Albertiga ka tavareegleid järgiv restoranide kett Fast Good.
elBulli võiks olla halb näide marketingist, majandamisest ja klientidega suhtlemisest, kuid kogu ebaratsionaalsusest ja ebaloogilisusest hoolimata on ta müstiliselt edukas, tuntud ja kliendid on rahul. Ehk ei olegi elBulli menu nii fenomenaalne, aga Ferran Adria pühendumus on kindlasti fenomenaalne.
Kes on elBullis elamust kogenud, võiksid kirjutada oma elulookirjeldusse isiklike saavutuste alla „olen söönud elBullis!“ Kogemus oleks ilmselt seda väärt!
Ülehelikiirusel kasvanud online-kingakaubamaja Zappos.com on teinud omale nime ja raha tänu veidrustele.
Minge www.zappos.com kodulehele. Leidke lehekülje alt sisukord ja sellest alajaotus „about“. Selle all on link „Don’t ever click here“. Mis juhtus? Loomulikult te klikkisite sellel lingil ja leidsite selle alt Muppet Show rockbändi Üsna ebaharilik viis anda oma klientidele teada, et „me ei vea sind kunagi alt ega jäta sind kunagi hätta“, kas pole.
Üks Zappose väärtustest kõlab nii „Teeme asju lustiga ja natuke veidralt“. Veidrused ei ole esimene iseloomustav sõna, mis ühe kingakaubamajaga seoses meelde peaks tulema. Siiski on veidrused vaid üks asi, millega Zappos silma paistab. Olulisem on nende pingutus selle nimel, et luua maailma parim organisatsioonikultuur.
Zappos loodi 1999.aastal. Kümme aastat hiljem saavutas kaubamaja 1 miljardi dollarilise käibe. Samal aastal sai Zappos pärjatud erinevate mainekate ettevõtlusauhindadega – Business Week’i Customer Service Champ, koht Fortune’i edetabelis „Best Companies to Work For“ ja A+ hinnang Better Business Bureau poolt. Samal, 2009.aastal ostis Amazon Zappose 928 miljoni dollari eest. 40 miljonit sellest jagati töötajate vahel, kusjuures töötajad nõudsid välja selle, et juhtkond ametisse jääks.
Zappose väärtuste nimekirjas on esimesena kirjas „Loome WOW-elamuse läbi teeninduse“. Eelkõige defineeribki Zappos ennast teenindusettevõttena, kes juhtumisi müüb kingi. WOW-elamust toetavad sellised lisaväärtused nagu 365-päevane tagastamisõigus, 24/7 klienditugi, tasuta infotelefon ja tasuta kohaletoimetamine mõlemas suunas.
Kui küsida Zappose äriarendusjuhilt Aaron Magnessilt, mida ettevõte teeb, et nii head teeninduse taset luua, siis kergitab mees kulme. „Me ei pinguta selle nimel, et oleks hea teenindus. Me pingutame selle nimel, et meil töötaksid õiged inimesed.“ Zappose jaoks on pingutus Nr 1 Ettevõtte Kultuur.
Õiged inimesed on haruldased. Umbes iga sajas töölesoovija läbib värbamisprotsessi. Olulisim märk, mida jälgitakse on, kas inimene kasutab rohkem sõna „mina“ või „meie“. Värvatud omakorda läbivad enne tegudele asumist neljanädalase organisatsioonikultuuri treeningu. Kes selle on läbinud, on väärt Zapposes töötama. Kõik nimetatud treeningut vastu ei pea.
Zappose kultuuri peaarhitekt on tegevjuht Tony Hsieh, kes asus organisatsiooni etteotsa aastal 2000. Hsieh on veendunud, et kultuur on ainus asi, millesse tasub panustada. Kui hoolitsed sobiva kultuuri eest, siis meelitad ligi sobivaid inimesi, kes teevad vajalikke pingutusi selleks, et jõuda suurepäraste tulemusteni. Organisatsiooni kultuuri tervisliku seisundi hindamiseks teeb Hsieh iga kuu õnnelikkuse hindamise küsitlusi kõikide töötajate seas. Küsitlusega tahab Hsieh teada muu hulgas seda, kas ettevõttel on töötajate meelest kõrgemad eesmärgid kui kasum, kas töötajate arvates on nende ametikohal ja rollil tähtsus ja tähendus, kas töötajad tunnevad, et neil on kontroll oma karjääri kulgemise üle, kas nad tunnevad, et kaastöötajad on nende sõpruskond ja kas nad on oma töökohal õnnelikud. Õnne taseme diagnoosimise tulemused vaadatakse igakuiselt juhatuses läbi, otsitakse arengukohti ja tegutsetakse parema õnne nimel.
Selle ajakirjast Strategy + Business leitud artikli lugemise järel teen järelduse – mõtle hoolega järele, mis see on, mida sa oma tegevusega tegelikult saada tahad, külva seemned ja kasta hoolega. Kui eesmärgiks on palju raha, siis ilmselt peab külvama raha. Kui eesmärgiks on tehnika tippsaavutused, siis ilmselt peab külvama tehnikat. Kui eesmärgiks on õnnelikum maailm, siis peab ka külvama vähehaaval õnnelikke tegusid. Lihtne! Või mis?
Kas on võimalik, et ühiskonnas on samaaegselt vähem kuritegevust, kui ka vähem karistusi? Väikesed muutused ühiskondlikku korda tagavates süsteemides ja karistuste elluviimises seda võimaldavad, kinnitab Mark Kleiman oma raamatus „When Brute Force Fails – How to Have Less Crime and Less Punishment“.
Tema raamatu lähtekoht on ühene – millest tuleneb, et igal ajahetkel istub peaaegu iga sajas täiskasvanu Ameerikas vanglas – 2,3 miljonit inimest. Mõnes ühiskonna osas on aga vanglas käinute osakaal nii suur, et vanglas viibinul puudub ka juba kehv maine.
Kuritegevus tekitab kahju – USA puhul ca 10% SKTst ehk ligi 1,4 triljonit dollarit – üüratu summa. Seda saab vähendada suure raha eest, tehes kulutusi politseinikele ja turvameestele. Kahju, USA näitel, langeb suuresti aga just kehvemas oludes gruppidele – vaesematele, sotsiaalselt tõrjututele, kuna kriminaalid ja ohvrid pole kaks erinevat populatsiooni. Paljud ohvrid ei põhjusta kuritegusid, vähesed kriminaalid pole aga ohvrid, enamik on ohvrid enne kui hakkasid ise elluviijateks. Ohvriks olemine on kriminaalne.
Alustada ühest nurgast
Kuidas jõuda olukorda, kus suurest kuritegevusest jõutakse väiksemasse. Vaja on veidi lisaressursse ja otseselt – ühest nurgast pihta hakata. Alustada tuleb kas ühest geograafilisest regioonist, teatud kuritegudest või inimestest.
Näiteks on selle kohta Hawailt pärit HOPE programm. Kuritöö registreerimine nõudis seal mitu tundi tööd, karistuse jaoks ettepaneku koostamine omakorda mitu tundi, kohtuniku aega kulus istungile mitu tundi. Kuidas muuta süsteemi efektiivsemaks?
Kohtuniku algatusel asemel koostati lühike lihtne dokument – nimi, narkootikumi nimi, karistus pidi olema lühike, üks nädal, et poleks vaja arutada kogu kurjategija elulugu ning pehmendavaid tegureid – hoiatuseks. Kohtunikul tuli leida aega oma tihedas päevakavas. Tööpäeva lõpus võeti selle jaoks aeg, hommikune rikkuja saab kohe kohtuniku ette, pärastlõunane jõuab sinna järgmisel päeval, veetes öö vanglas. Koosolekul loeb kohtunik ette sõnumi, mis põhimõtteliselt karistatakse lühiajalise karistusega, nii juhtub ka järgmine kord kui toimuvad rikkumised. Tekkinud töömaht osutus aga oluliselt väiksemaks, kuna esimeses grupis olevad rikkujad teadsid, et neid jälgitakse, seejärel programmi laiendati.
Dünaamiline kontsentreerumine
Teoorias toimib sarnaselt. Oletame, et on kaks kurikaela – Al ja Bob. Vanglakohti on üks. Kui keegi kurja teeb, kes läheb vangi? Ametnikud võivad aga teatada, et kui kuritegu toimub, on Alil prioriteet Bobi ees. Kui Al rikub, pannakse ta vangi, mistõttu ta ei soovi kuritegusid teha. Kui Bob teab, et Al pole huvitatud, tuleb ka Bobil nõustuda. Sama võib kehtida ka regioonide või nime esitähtede või kuritegude osas. Juhuslikkuse alusel karistades on aga lugu kehv – siis jõuavad kõik pigem olukorda, kus sisuliselt kõik rikuvad.
Tegemist on põneva teosega, mis paneb nii mõnelegi meie ümber olevale asjale teisiti vaatama – kuidas muuta oma ümbrus nii endale kui teistele turvalisemaks. Lisaks pakub raamat mõtteainet, kuidas oma erinevaid tegevusi efektiivsemaks muuta!
Lugemissoovitus: When Brute Force Fails – How to Have Less Crime and Less Punismehnt, Mark Kleiman, Princeton University Press 2009
Guru õpetused edu kohta
Noormees tahtis saada edukaks ning läks guru juurde ja palus, et Guru õpetaks talle, kuidas edukaks saada.
Guru vastas: “Kui tahad saada sama edukaks nagu mina olen, siis kohtume homme rannas kell 4 hommikul.”
Noormees on hommikul rannas platsis, ülikond seljas ja puha (noh, tal plaanis ju edukaks saada).
Guru on ka kohal, haarab tal käest ja küsib:”Kui tugevalt Sa tahad edukaks saada?”.
“Väga tugevalt”, vastab noormees.
“Siis mine vette”, suunab Guru.
Noormees vaidleb alguses vastu, et ta tuli ju õppima, kuidas edukaks saada, mitte kuidas ujuda, ent liigub siis nõnda nagu Guru käskis – vette ja üha sügavamale ja sügavamale.
Kui noormees on jõudnud kaelani vette, võtab Guru ta kuklast kinni ning surub ta pea vee alla ja hoiab teda vee all seni, kuni noormees hakkab peaaegu teadvust kaotama. Seejärel laseb ta tagasi veepinnale ning küsib: “Kui Sa seal vee all olid, siis mida Sa tahtsid teha?”
“Ma tahtsin hingata!”, vastab noormees ärritunult.
Guru vastas: “Kui Sa tahad saada edukaks, siis pead tahtma saavutada edu sama tugevalt nagu Sa tahad hingata.“
Tänud inspiratsiooni eest Haraldile ja Inspiratsiooni blogile
Ma ei oska, ma ei saa hakkama, ma olen mõttetu 
Kas sind on sellised muremõtted tülitanud? Kui proovid uut asja, siis on loomulik, et mingitel hetkedel tunned end abituna ja saamatuna. Uus asi vajab harju(ta)mist, selgeks õppimist. Kui oled aga uues ametis ja sinu peale on suunatud nii omanike kui ka töötajate hindavad pilgud, siis sellises pingeseisundis ei tule võib-olla alati kõik kõige paremini välja. Tihtipeale sa lihtsalt püüad üle või ei julge abi küsida, kuna tunned, et see on nõrkuse märk.
Oluline on meeles pidada, et sa ise ei võimendaks oma negatiivseid tundeid. Kui sisendad endale pidevalt, et ma ei saa hakkama, ma ei oska, keegi teine oleks kindlasti seda paremini teinud, siis ei ole palju lootagi, et asjad paremini hakkaksid minema. Jälgi ennast ja peleta sellised mõtted eemale. Leia endale hea partner, kellega arutada ja asjade positiivsed küljed üles leida. Üksi on tihtipeale keeruline suurt pilti näha ja ilma hinnanguid andmata analüüsida.
Ole positiivne ja ära haletse ennast. Sa oled tegelikult tubli ja sa oskad. Sa vajad vaid aega, et asjadest aru saada ja nende olemust mõista. Sa vajad häid kogemusi, et julgeda otsuseid teha. Sa vajad positiivset tagasisidet, et tekiks eneseusk. Otsi positiivset ja sa leiad selle. Usu mind – nii on palju kergem!
Siin blogis avaldavad omi mõtteid ja arvamusi ning vahendavad neid inspireerinud inimeste seisukohti Eesti ühe suurima konsultatsioonifirma
BDA Consulting
konsultandid. Meie blogist saate lugeda kõikide meie peamiste tegevusvaldkondade põnevatest arengutest. Samuti leiate hulgaliselt üldisemat silmaringi laiendavat lugemist. 
