Kirjutised teemal ‘Meeskond’

Zappos külvab õnnelikke tegusid ja lõikab hiigelkasumeid

17.09.2010

Liina Karotamm

Ülehelikiirusel kasvanud online-kingakaubamaja Zappos.com on teinud omale nime ja raha tänu veidrustele.

Minge www.zappos.com kodulehele. Leidke lehekülje alt sisukord ja sellest alajaotus „about“. Selle all on link „Don’t ever click here“. Mis juhtus? Loomulikult te klikkisite sellel lingil ja leidsite selle alt Muppet Show rockbändi :) Üsna ebaharilik viis anda oma klientidele teada, et „me ei vea sind kunagi alt ega jäta sind kunagi hätta“, kas pole.

Üks Zappose väärtustest kõlab nii „Teeme asju lustiga ja natuke veidralt“. Veidrused ei ole esimene iseloomustav sõna, mis ühe kingakaubamajaga seoses meelde peaks tulema. Siiski on veidrused vaid üks asi, millega Zappos silma paistab. Olulisem on nende pingutus selle nimel, et luua maailma parim organisatsioonikultuur.

Zappos loodi 1999.aastal. Kümme aastat hiljem saavutas kaubamaja 1 miljardi dollarilise käibe. Samal aastal sai Zappos pärjatud erinevate mainekate ettevõtlusauhindadega – Business Week’i Customer Service Champ, koht Fortune’i edetabelis „Best Companies to Work For“ ja A+ hinnang Better Business Bureau poolt. Samal, 2009.aastal ostis Amazon Zappose 928 miljoni dollari eest. 40 miljonit sellest jagati töötajate vahel, kusjuures töötajad nõudsid välja selle, et juhtkond ametisse jääks.

Zappose väärtuste nimekirjas on esimesena kirjas „Loome WOW-elamuse läbi teeninduse“. Eelkõige defineeribki Zappos ennast teenindusettevõttena, kes juhtumisi müüb kingi. WOW-elamust toetavad sellised lisaväärtused nagu 365-päevane tagastamisõigus, 24/7 klienditugi, tasuta infotelefon ja tasuta kohaletoimetamine mõlemas suunas.

Kui küsida Zappose äriarendusjuhilt Aaron Magnessilt, mida ettevõte teeb, et nii head teeninduse taset luua, siis kergitab mees kulme. „Me ei pinguta selle nimel, et oleks hea teenindus. Me pingutame selle nimel, et meil töötaksid õiged inimesed.“ Zappose jaoks on pingutus Nr 1 Ettevõtte Kultuur.

Õiged inimesed on haruldased. Umbes iga sajas töölesoovija läbib värbamisprotsessi. Olulisim märk, mida jälgitakse on, kas inimene kasutab rohkem sõna „mina“ või „meie“. Värvatud omakorda läbivad enne tegudele asumist neljanädalase organisatsioonikultuuri treeningu. Kes selle on läbinud, on väärt Zapposes töötama. Kõik nimetatud treeningut vastu ei pea.

Zappose kultuuri peaarhitekt on tegevjuht Tony Hsieh, kes asus organisatsiooni etteotsa aastal 2000. Hsieh on veendunud, et kultuur on ainus asi, millesse tasub panustada. Kui hoolitsed sobiva kultuuri eest, siis meelitad ligi sobivaid inimesi, kes teevad vajalikke pingutusi selleks, et jõuda suurepäraste tulemusteni. Organisatsiooni kultuuri tervisliku seisundi hindamiseks teeb Hsieh iga kuu õnnelikkuse hindamise küsitlusi kõikide töötajate seas. Küsitlusega tahab Hsieh teada muu hulgas seda, kas ettevõttel on töötajate meelest kõrgemad eesmärgid kui kasum, kas töötajate arvates on nende ametikohal ja rollil tähtsus ja tähendus, kas töötajad tunnevad, et neil on kontroll oma karjääri kulgemise üle, kas nad tunnevad, et kaastöötajad on nende sõpruskond ja kas nad on oma töökohal õnnelikud. Õnne taseme diagnoosimise tulemused vaadatakse igakuiselt juhatuses läbi, otsitakse arengukohti ja tegutsetakse parema õnne nimel.

Selle ajakirjast Strategy + Business leitud artikli lugemise järel teen järelduse – mõtle hoolega järele, mis see on, mida sa oma tegevusega tegelikult saada tahad, külva seemned ja kasta hoolega. Kui eesmärgiks on palju raha, siis ilmselt peab külvama raha. Kui eesmärgiks on tehnika tippsaavutused, siis ilmselt peab külvama tehnikat. Kui eesmärgiks on õnnelikum maailm, siis peab ka külvama vähehaaval õnnelikke tegusid. Lihtne! Või mis?

Terve Mõistus – In Memoriam

14.09.2010

Tõnu Vanajuur

Võrdõiguslikkuse volinik, Tarbijakrediidi direktiiv, Võlakaitse seadus, öine alkoholi müügi keeld, Pühapäeval muru ei niida, Autovaba päev, Perekonna seadus, Tööandjate manifest – ainult jäämäe veepealne osa kõikidest „suurepärastest“ reeglitest ja algatustest, mis meie ümber kasvavad ja jõudu koguvad. Vahest on tunne, et talupoja tarkus on meid lootusetult maha jätnud ning ainumas, mis veel päästab ühiskonda kokku kukkumisest on Tarkade meeste ja naiste poolt loodud reeglite kogumid, kus indiviidi enesemõtlemise õigus on kepihoopidega allutatud üldsuse tahtele ja keskpärasusele. Ma ei poolda anarhismi, aga kui inimesed ei suuda elada ilma, et nende iga sammu reguleeriks mingi reegel või ühiskondlik kokkulepe, siis on juhtunud inimsooga midagi väga traagilist – Terve Mõistus on surnud ….

Täna langetame pea, meenutamaks armastatud sõpra Tervet Mõistust. Keegi ei tea tema tegelikku vanust, aga ta on olnud meiega aegade algusest. Jääme igavesti meenutama tema järgmisi lihtsaid mõtteid:

- Vastu tuult sülitades saad ise pihta;

- Töö ei peagi olema mõnus;

- Elu ei ole alati õiglane;

- Ja äkki oled ikka ise selles süüdi?

Terve Mõistus elas lihtsat elu – ei kulutanud rohkem kui teenis, täitis lubadusi, kasvatas lapsed vastutustundlikeks kodanikeks. Ja maksis ausalt oma arveid.

Tervis hakkas halvenema pärast seda, kui paika said jaburad reeglid, mis küll olid loodud heade kavatsustega. Sõnumid 6a. poisist, keda klassikaaslasele musi andmise eest süüdistati seksuaalses ahistamises, vallandatud õpetajatest, kes distsiplineerisid kasvatamata lapsi jne. Terve mõistus kaotas elutahte,  kui rünnati õpetajaid, kes tegid tööd, millega vanemad polnud hakkama saanud ning koolidel keelati ära ilma vanema nõusolekuta lapse hambaid ravida või peavalu korral tablette anda, ja samas ei lubatud vanematele rääkida teismeliste rasestumisest või abortidest.

Kooma saabus, kui kirikutest sai äri, kurjategijaid koheldi paremini kui ohvreid ja inimestel keelati kaitsta oma kodu sissetungijate eest, määrates neile vanglakaristusi omavoli pärast. Ta süda lakkas löömast pärast kohtuotsuseid, kus ennast surnuks joonud inimeste lähedastele maksti miljardeid kompensatsiooniks alkoholitootjate poolt ning kassi mikrolaineahjus kuivatanud vanaproua sai hüvitise abil multimiljonäriks.

Tervet mõistust jäid leinama tema vanemad Tõde ja Õiglus, abikaasa Tagasihoidlikkus ja lapsed Vastutustunne ning Põhjus. Tema koha võtsid üle sugulased – Ma Tean Oma Õigusi, Keegi Teine On Süüdi ja Ma Olen Asjaolude Ohver. Matustel oli vähe rahvast, sest enamik ei saa siiani aru, et Terve Mõistus on maailmast lahkunud.

Ole ISE oma elu peremees, võta vastutus ning lähtu arukalt Terve Mõistuse häälest ja elad nii enda kui teiste jaoks KASUlikult!

Tõnu Vanajuur on Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor ning BDA Consultingu sõber

(Elu) lihtsad õppetunnid on tihti parimad

12.09.2010

Elmo Puidet

Harvey Mackay kirjutas hiljutises bizjournals.com-is ajatutest elu õppetundidest. Mackay’d inspireeris Ameerika riigimees Gordon Dean, kes elas eelmise sajandi keskel, tegutses sealses justiitsministeeriumis ja juhtis Aatomienergia Komisjoni. 1958. aastal, peale tema hukkumist lennuõnnetuses, leiti tema isik

like asjade seast ümbrik, mille tagaküljele olid kirjutatud tema elu 9 õppetundi. Kuigi need said kirja pandud üle poole sajandi tagasi tasuks ehk neile siiski tähelepanu pöörata.

Gordon Dean’i elu 9 õppetundi:

1. Ära kunagi kaota oma entusiasmi.

2. Ära kunagi kaota oma võimet nördida.

3. Ära kunagi suhtu inimestesse eelarvamusega – ära paiguta neid „kastidesse“ liiga ruttu. Kuid olles kitsikuses (nt ajaprobleem) ära kunagi eelda esimesena, et inimene on halb – esimesena eelda, et inimene on hea; või halvimal juhul, et ta on nö „hallis alas“ hea ja halva vahepeal :)

4. Ära kunagi ole mõjutatud ainult kellegi rikkusest või rabatud vaesusest.

5. Kui sa ei suuda olla suuremeelne siis, kui seda on raske olla, ei ole sa seda ka siis, kui see oleks lihtne.

6. Suurim usalduse looja on oskus teha midagi – pea ükskõik, mida! – hästi.

7. Kui usaldus on saavutatud, püüdle tagasihoidlikkuse suunas – sa ei ole kunagi nii hea, kui olla võiks.

8. Tee, kuidas saada ka tegelikult kasulikuks, on otsida parimat, mida teistel ajudel on pakkuda. Kasuta neid, et täiendada enda jõudu ja ole valmis neid tunnustama, kui nad on sind aidanud.

9. Suurimad tragöödiad maailmas ja isklikes eludes pärinevad mittemõistmisest. Seega – suhtle!

Põhjus, miks Mackay’le need Dean’i õppetunnid nii sügava mulje jätsid – peale selle, et need olid kirjutatud kasutatud ümbrikule :) – oli see, et need kehtivad üle aegade ja riigipiiride iga ameti puhul. Need on lihtsalt elutargad. Robert Fulghum’i raamat “All I Really Need to Know I Learned in Kindergarten” toob esile, et kõige põhilisemad aspektid meie elus – nii head kui halvad – on üldjuhul ka meie võimalused. Nendest tekkivad meie elu õppetunnid, mis üldjuhul on lihtsad ja oma lihtsuses universaalsed.

Lugedes neid Mackay ja Fughum’i mõtteid analüüsisin veidi Dean’i näite põhjal Eesti majanduselus toimuvat ja jõudsin seisukohale, et kindlasti toimib meie noores riigis neljas õppetund :) , samuti üheksas ja hädadest ülesaamisel on ikka abiks esimene ja kuues õppetund.

• Oleme olnud rabatud kusagilt Eestisse jõudva välismaise ärimehe rahast või lubadustest (või esimese välismaal kohatud äriinimese lubadustest) ja siis leidnud, et tegu on petise või mulliga. Viimase paari aasta jooksul on juhtunud sama ka kohalike äride ja äriinimestega – kui palju õhku on välja lastud erinevatest projektidest ja ettevõtmistest.

• Igapäevaselt on palju kommunikatsioonihäireid, tulemuseks rahulolematus kõigis osapooltes ja kasvav rahulolematus viib tihti tülideni ja paljulubavate projektide-partnerluste katkemiseni.

• Entusiasmi puudus või vähesus kõrge stressi tingimustes mõjutab väga palju raskustest üle saamist või kiiret edenemist. Seepärast on hea omada usaldusväärseid partnereid ja töötajaid oma ettevõtmistes ning ka paari sõpra, kellega saab rääkida kõigest või siis lihtsalt koos vaikida ja sellega end uuesti laadida.

• Millegi väga hästi tegemine võimaldab alati alustada uuesti. Ka siis, kui kõik eelnev on mingitel erinevatel põhjustel purunenud. Seepärast peaks iga inimene seadma endale eesmärgiks olla milleski väga hea. Ei pea olema küll otseselt maailmameister :) , aga mingi oskus või omadus võiks olla teie isiklikuks lipuks, millele näitavad teid ümbritsevad inimesed ja millele te julgete osutada ka ise.

Kindlasti on igaühel meist oma nägemus, millised õppetunnid tema jaoks hetkel on südamelähedasemad või äratuntavamad, kuid sellele küsimusele: „Milles olen mina väga hea?“ võiks vastata kohe praegu enda jaoks.

Head õppimist!

Edu Sammud

29.04.2010

Õppetund 5: Ära rapsi

22.03.2010

Lo Rihvk

Noore juhina soovid kindlasti saavutada edu nüüd ja kohe ja kõiges. On ju vaja ennast tõestada nii oma meeskonnale, ülemustele/omanikele kui ka iseendale.

Üsna lihtne on langeda sinna lõksu, et püüad teha kõike korraga. Fakt on aga see, et kõike korraga tehes ei suuda sa seda kõike suure tõenäosusega hästi teha. Hästi tulevad sul välja need asjad, milles sa oled juba praegu hea. Kehvemini aga need, kus sul on vaja ennast arendada. Aga võib juhtuda, et ettevõtte või sinu meeskonna jaoks on hetkel olulised just need asjad, milles sul jääb vajaka.

Seega, minu soovitus – võta rahulikult aega mõtlemiseks ja analüüsimiseks, mis on need paar-kolm asja, millele sul tuleks praegu keskenduda ja kuidas sa seda teha võiksid. Kas oluline on hetkel meeskonnavaimu turgutamine või hoopis sisemiste süsteemide arendamine, lobby ja müük või uute toodete arendamine? Neid valikuid ja fookuseid on väga mitu. Kõik oleneb sellest, kus sinu meeskond ja ettevõte hetkel on. Alusta sealt, kus sa oled!

Siin on alati oht, et edukogemust otsides, kipud keskenduma nendele asjadele, mis sul hästi välja tulevad. Keskendudes nt väljapoole suunatud lobbytööle, võid jätta hooletusse oma meeskonna, kes praegusel keerulisel ajal vajab aina enam tähelepanu, infot ja tuge. Või keskendudes sisemistele süsteemidele ja protsessidele, võid märgata, et müük on järsult vähenenud.

Kui tunned, et kõike ei jõua – ära peta ennast. Selleks ju ongi sul sinu vahva meeskond. Leia nende hulgast endale head partnerid, kellel üks või teine asi tuleb paremini välja kui sinul ja ära kõhkle neilt abi palumast. Oluline on ju saavutada edu koos meeskonnaga, mitte endale isikuliselt krediiti ja „feimi“ koguda.

Õppetund 4: Võõrad suled ei sobi sulle

16.02.2010

Lo Rihvk

Tänase õppetunni mõte on selles, et ära püüa olla keegi teine ega matkida kellegi teise juhtimisstiili. See paistab suhteliselt tobe välja.

Kohandu olukorraga

Juhte kirjeldatakse üldjuhul sõnadega liider, visionäär, eestvedaja, innustaja, karismaatiline jne. Niimoodi kirjutavad enamik juhtimisalaseid raamatuid ning see on tegelikult ka kuvand, mis on juhist meie enamuse peades. Kui paljud juhid aga tegelikult sellisele kuvandile vastavad või kui paljud ise ennast nende sõnadega samastavad? Kas selline juhtimisstiil sobib üldse igas olukorras?

Hiljuti lugesin just raamatut „Loomulik juhtimine“ (Daniel Goleman, Richard Boyatzis, Annie McGee). Tegemist oli üsna raskestiloetava keskpärase raamatuga, aga ühe iva korjasin siiski üles – erinevates olukordades ja erinevate inimeste puhul on vaja rakendada erinevaid juhtimisstiile. Nt nõuab erinevat lähenemist uue ettevõttega alustamine ja erinevate ettevõtete ühinemisjärgne rööpasse seadmine. Väga introvertse inimese julgustamine, motiveerimine ja suunamine ning ekstraverdi emotsioonidega toimetulemine jne.

Kasuta oma tugevusi

Ka minul oli peas (ja osaliselt on veel senini) kujutus juhist kui põlevate silmadega liidrist. Samas aga ei suuda ma ennast enamuse eespool loetletud sõnade tagant siiski väga leida. Iseloomustaksin ennast pigem sõnadega tasakaalukas ja rahulik, süsteemne, vastutustundlik, ratsionaalne, sõbralik …. selline tavaline inimene. Juhina püüan olla pigem nõuandev ja julgustav, püüan anda inimestele vabadust otsustada ja vastutada, tahan luua toetava meeskonna ning arusaadavad ja selged süsteemid.

Juhtimisstiile on väga mitmeid ja sa pead leidma sellise, mis läheb sinu loomusega kõige paremini kokku. Siis tuleb sul juhtimine ka kõige paremini välja, kuna kasutad ära oma tugevusi. Kui püüad meeleheitlikult etendada kedagi teist, siis lähed tõenäoliselt suhteliselt kiiresti stressi ja endaga pahuksisse. Sa lihtsalt ei jaksa päevast päeva olla maski taga.

Ideepanga ehk ideede leidmise ja haldamise süsteemi loomine

5.02.2010

Indrek Maripuu

Igal organisatsioonil peaks olema oma ideepank – koht, kuhu salvestatakse uued ideed. Usun, et ühel või teisel kujul on see ka enamustes organisatsioonides olemas, paraku sageli ilmselt ainult juhtide peas :-) . Kuidas seda süsteemi üles ehitada?

Allpool esitan kaheksa Alan G. Robinsoni poolt sõnastatud printsiipi, mis on universaalsed ja mida saab kasutada iga valdkonna ettevõte. Samas on need siiski suhteliselt üldised ja iga organisatsioon peaks konkreetsed käitumisjuhised ja juhtimispõhimõtted nende põhjal ise looma.

1. Uute ideede esitamine peab olema teretulnud, inimesi julgustatakse ideid otsima ja esitama. Loo olukord, kus inimesed usuvad, et organisatsioon on valmis nende ideid mitte ainult ära kuulama, vaid ka rakendama. Parim viis selleks on neid siis ka tegelikult ellu viia :-) ja tunnustada ellu viidud ideede autoreid. Nii et ära lükka ühtegi ideed otsekohe tagasi, ükskõik kui halb see tundub. Ka halvast ideest võib asja saada – vt siin oli sellest juttu.

2. Ideede esitamine olgu lihtne. Ideid peab olema võimalik esitada kergelt ja kiirelt kohe peale nende tekkimist. Ära jumala eest kasuta mingeid pikki ja etteantud lahtritega formulare või ajamahukaid protseduure, tahvel kohvinurgas on miljon korda tõhusam.

3. Ideede esmane hindamine ja edasiste sammude otsustamine olgu kiire ja toimugu hierarhias võimalikult idee esitaja lähedal. Seal on inimesed, kes on vaatlusaluse teemaga kõige paremini kursis – lastes neil endal esimene töö ära teha sa tagad, et ideed arendatakse edasi ning säästad ka tippjuhtkonna aega, mida paratamatult kuluks ohtralt kui nad iga idee läbitöötamisega tegeleksid.

4. Tagasiside olgu kiire, konstruktiivne. Inimesed tahavad nii kiirelt kui võimalik teada saada, mida nende ettepanekust arvatakse. Näita töötajatele, et võtad nende ideid tõsiselt – kui esitatud idee ei saa kuude viisi tagasisidet, siis ei maksa oodata, et töötaja arvab, et tema ideed on teretulnud. Järgmine kord ta on lihtsalt vait.

5. Heade ideede elluviimine olgu kiire. Heade ideede elluviimiseks tuleb leida ressursid kiirelt – vastupidisel juhul võib idee kaotada aktuaalsuse ja selle autor huvi nii selle idee ellu viimise kui uute ideede esitamise vastu.

6. Otsige esitatud ideedest jätkuideid ja täiendavat potentsiaali. Kehvad ideed võib olla kerge vaevaga võimalik kasutamiskõlblikeks arendada, elluviidavad ideed võib olla võimalik rakendada ka mingis teises valdkonnas või osakonnas.

7. Tunnustage ja tähistage. Idee autori tunnustamisest oli juba juttu, aga minge veel edasi – kui uus idee on ellu viidud ja annab juba tulemusi, siis tähistage seda. See on veelkordne tunnustus autorile, annab teistele signaali, et ideed on oodatud.

8. Mõõtke ja analüüsige ideede tekkimise ja elluviimise protsessi. Alati saab paremini :-) – selleks, et leida veel rohkem ideid ja parandada nende kvaliteeti analüüsi millised on ideede allikad ja milliseid tulemusi need annavad. Ma pakun, et kaaluda võiks kolme tüüpi mõõdikuid:

  • ideede arv – kui palju ideid töötajad esitavad mingi ajaühiku jooksul;
  • allikad – kust ideed tulevad (milline osakond või tiim esitab neid enim);
  • kiirus – kui kiirelt ideid hinnatakse ja ellu viiakse.

Juhtimismõtteid ja häid ideid Indrekult leiate tema blogist www.maripuu.eu

Projektijuhtimise koolitus ikka aktuaalne

20.12.2009

planningÜlle Puustusmaa

Projektimajandus on ammu meie kõigi elu pärisosaks saanud. Projektijuht on ka üks levinumaid ametinimetusi. Kas on kellelgi veel miskit ebaselget ja kas on kellelgi veel midagi õpetada selles valdkonnas, kus kõik näivad niigi polkovniku lese staatuses olevat, suutes ise oma hädasid diagnoosida ning tulemuslikku ravi määrata?

Kahtlesin minagi BDA-poolse lisaväärtuse määras, kui meilt taas projektijuhtimise koolitus telliti. Seda enam, et tegu oli suures osas inimestega, kes projekte oma töös varemgi lähedalt näinud ja ellu viinud. » Loe edasi: Projektijuhtimise koolitus ikka aktuaalne

Koht Päikese all

10.12.2009

Tõnu Vanajuur

Viimased paar kuud tiirlevad minu peas sellised „kõlavad“ sõnad nagu isiklik areng, pühendumus, ustavus, hea earth_and_sunkoostöö kolleegide vahel jne. Ühesõnaga sellised klassikalised oleluslikud teemad ärialaselt keerulises keskkonnas.

Võib ju küll öelda, et ainuke, mis praegu korda läheb nii omanikele kui juhtidele on see, kuidas ellu jääda ja kogu meeskond peab sellest olukorrast üheselt aru saama. Samas näen ringi kõndimas hallide nägudega inimesi - kes kurdab ületöötamist, kes varjab ennast iroonilise muige/teo taha. Veiniõhtutel räägitakse seisma jäänud karjäärist, kohvinurkades kirutakse valitsust ja juhte, segadust eemärkides ja arenguvõimaluse puudumist. Mis see siis on, mis muidu nii ahnelt edasipürgivat ja elutervet eestimaalast närib. See on MOTIVATSIOONi puudus. Või õigemini, oskus teda õigesse vinklisse seada. » Loe edasi: Koht Päikese all

Autopiloot

29.11.2009

Kadri Ugand

Mul on viimase kuue kuu jooksul olnud au korraldada koos erakordsete inimestega ülimalt inspireeriv ja suurepärse energiaga minu elu parim konverents TEDxTallinn (see sissejuhatav lause sisaldab liiga palju ülivõrdes omadussõnu, aga just nii see oli).

TEDxTallinnKonverentsi korraldamise protsess oli minu jaoks tagantjärele mõeldes väga ebaharilik ja otsustasin seda jagada. Õppimiseks. Ja meelelahutuseks :) Kui kõik organisatsioonid töötaksid nii pingevabalt ja sujuvalt, siis oleks maailm jälle natuke parem koht. » Loe edasi: Autopiloot