Kirjutised teemal ‘Juhtimise õppetunnid’

Kas tead kedagi, kes teab mõnda tõeliselt edukat nännipunni?

17.08.2011

Vaevalt küll! Kui siis ehk mõnda rahakat nännipunni, aga raha ei ole edukuse mõõdupuu (nagu ka raha puudumine ei ole märk läbikukkumisest). Mida tähendab edu? Üks on kindel – edukas ei saa olla see, kes istub ja võimalusi ei otsi!

Ettevõtjad ei saa arendada oma ettevõtet, kui nad teevad kogu aeg asju ühtemoodi. Nad võtavad rahalisi ja isiklikke riske. Nad otsivad probleeme, leiavad neis väljakutsed ja asuvad neid lahendama. Või võtavad mõne olemasoleva toote või teenuse ja teevad selle paremaks. Areng on olulisem kui iseendale palga maksmine.

Müügiinimesed kõnetavad iga päev inimesi riskides äraütlemistega, sest ilma selleta ei ole võimalik müüa. Ei ole võimalik istuda kodus ja loota, et kliendid helistaksid. Kui sind on võimalik äraütlemisega endast välja viia, siis ei ole müümine sinu ala!

Keskastme juhid ja tippspetsialistid ei ole oma ametipostini jõudnud selle läbi, et nad on eeskujulikult täitnud oma ülemuste käsku. Nad on otsinud uusi lahendusi. Nad on otsinud uusi võimalusi. Nad ei ole peljanud rumalad näida tehes tavalisest erinevaid ettepanekuid, millesse nad usuvad.

Andekad loojad ei ole pälvinud geeniuse nime ainult ühe maalitud pildiga või ühe näidendiga. Nad on edukad, sest nad usuvad, et neil on midagi öelda. Nad tutvustavad oma töid, nad otsivad tagasisidet ja õpetajaid, kes aitaks leida üles nende vigu ja muutuda paremaks.

Meil kõigil on kalduvus olla oma mugavustsoonis ja teha seda, mida me oleme alati teinud ja nii nagu me oleme seda alati teinud. Sest see on alati töötanud ja nii on turvaline. Turvaline valik vähendab tõenäosust ebaõnnestuda. Aga olgem ausad – turvaline tee vähendab ka tõenäosust edu saavutada!

Eelneva jutu mõte ei ole kindlasti üleskutse oma senine töö-tegevus metsa visata. See on üleskutse võtta riske seal, kus on lootust tasule. Mõtle läbi oma plaanid – sest ma eeldan, et sul on plaan – ja räägi nendest kõva häälega. Sea endale eesmärk, mille nimel veri ninast välja pingutada. Ära häbene küsida kõrget tasu, aga võta tasu vastu ainult tõsise pingutuse eest!

Lühidalt – hakka tegutsema, kui soovid olla õnnelik oma saavutuste üle!

Allikas: BNet, Suzanne Lucas

BDA kommentaar Elmo Puidetilt:

Suzanne Lucas on BNet’is ära teeninud tiitli „Evil HR Lady“ :) seekord siis toob ta välja lihtsa reegli – ole aktiivne, tee ja näita, et suudad ning siis küsi ka vastavat tasu. Need 3 sammu tagavad igale inimesele, et ta liigub läbi elu, tööde ja tegevuste kui liider, oma elu juht ja oma valikute üle otsuste langetaja. Ei tohi karta eksida või ka vahel läbi kukkuda – ei eksi ja ei kuku läbi ainult see, kes midagi ei tee. Üks nõuanne ka juhtidele – kui teil on tööl keegi, kes kunagi pole eksinud ega milleski läbi kukkunud, siis palun kontrollige igaks juhuks, kas see inimene üldse teeb midagi :)

Hää point: Juht rääkigu viimasena või ärgu rääkigu üldse!

29.06.2011

Lo Rihvk

Turundusekspert Jay Steinfeld jagab oma tähelepanekuid kogemustest juhina. Meie meelest hää point :)

Sa oled juht – järelikult oled sa ka juhtiv probleemide lahendaja! Eksole!
Sul on kogu meeskonna parimad üldteadmised ja suur pilt – järelikult  tead sina kõiki vastuseid! Õige!

Pakkudes igas olukorras alati õigeid vastuseid on sul ka suurim võimalus kogu asi ära rikkuda! Miks?

  • Sest kõik kardavad juhti! Olles domineerivas rollis ja andes vastuseid küsimustele tekitad olukorra, kus vastuväiteid ei teki. Keegi ei taha endale bossile vastuvaidleja rolli. Kui tahad teiste arvamust kuulda, siis räägi viimasena!
  • Sest meeskond vajab arengut! Kui oled kiire vastuste pritsimisega, siis ei teki kellelgi motivatsiooni ise mõelda. Treeni oma meeskond iseseisvalt mõtlema!
  • Sest juhil on vaja delegeerida! Ükski organisatsioon ei suuda piiritult areneda ainult ühe inimese oskuste ja võimete toel. Firma areneb siis, kui areneb meeskond. Selleks, et meeskonda arendada, ära tooda vastuseid, vaid küsi küsimusi.
  • Sest juht peab oma meeskonda tundma õppima! Kui sa räägid, siis ei õpi sa teiste kohta midagi uut. Sa mõistad inimeste potentsiaali siis, kui lased neil ennast väljendada ja arvamust avaldada.
  • Sest ka juhil on õigus areneda :) Täiesti loomulik refleks on see, et kuuldes küsimust tahaks kohe vastata. Isegi siis kui kõiki fakte ei tea. Juhina on tark ennast treenida kuulama, detaile täpsustama ja kaasa mõtlema julgustama. Ja kui muud üle ei jää, siis oma lahendust pakkuma!

Juhtimine on palju lihtsam ja lõbusam, kui juht ei tee kõike ise ära ja ei mõtle kõigi eest. Lase ennast üllatada, kui palju häid mõtteid sinu kaaskondlaste peas on!

Artikli originaali leiate siit.

Hää point: viis võimalust arendada oma meeskonda

10.06.2011

Lennuk jagab oma sõpradega lühikest videoõppetundi, mis võtab elegantse lihtsusega kokku juhi võimalused, kuidas aidata oma meeskonnal oma nõrku kohti arendada.

Kannatage ära 15 sekundi pikkune kohustuslik reklaam ja saate teada, kuidas olla parem juht paremale meeskonnale.

Originaal on pärit siit.

Pidage, suvi on alles kaugel, jõulud ka

11.05.2011

Elmo Puidet

Kas te pole märganud, et kaks korda aastas saabub aeg, mil töötegemine kipub vägisi tagaplaanile jääma. Kõigepealt mai algul esimeste soojade ilmade saabudes, kui tundub, et suvi on juba käes. Sellele väga sarnane aeg saabub novembris, kui arvatakse, et jõulud on kohe käes.

Müügimehed panevad jalad seinale ning tootmismehed ütlevad, et nad ei saa tellimusi rohkem sisse võtta, sest tööd on rohkem, kui teha jõuab. Aga nii tihti unustatakse ära see periood, mis jääb suve ja jõulude taha. Siis ei pruugi tööd enam olla. Ning vahel koguni lõpeb töö enne pühi ära.

Selle meeldiva mõtte lummusse, et puhkus on kohe-kohe käes, on väga kerge ka tippjuhil langeda. Eriti, kui tootmisjuht või tippmüügimees talle seda tähtsa näoga väidab.

Vaadake üle oma puhkusteperioodi ja pühadejärgne tellimuste maht – millal töötajad on tagasi ja kas neil on ka siis midagi teha. Müügimehed võiks kliendile samuti meelde tuletada, et kohe pärast puhkust on taas vaja tööle hakata, ja küsida, kas neil on juba selleks ettevalmistused/tellimused tehtud. Pidage ka meeles, et kliendi „kohe vaja“ on tihti pigem n-ö „igaks juhuks kohe“ – äkki läheb muidu jube kaua aega tellitu kättesaamisega. Uurige kliendi tegelikke vajadusi – talle õigel (talle vajalikul) ajal tarnitud toode/teenus vähendab ka tema kulusid.

Kasulik meeldetuletus on ilmunud ajakirja Director blogis.

Tera

9.01.2011

Halvad otsused, mis on tehtud heade kavatsustega, jäävad ikkagi halbadeks otsusteks.

- Jim Collins

Ajujahi inspiratsioon: Sten Tamkivi

5.11.2010

Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi: “Eesti ärimees vaatab Regio kaarti, mitte gloobust”

Sten Tamkivi, kes teab oma isiklikust praktilisest kogemusest, kuidas maailmas uue ideega üliedukas olla.

Ettekande esimene osa:

Ettekande teine osa:

Ajujahi inspiratsioon: Mattias Lepp

22.10.2010

Ajujaht 2010 konkursi võitja Mattias Lepp: “Arvesta, et kõik läheb halvasti :)

Mattias Lepal on kogemus ettevõtjana nii headel aegadel kui halbadel aegadel ning nii võitjana kui kaotajana. Tema kogemused on väärt jagamist.

Ettekande esimene osa:

Ettekande teine osa:

Töö ja isikliku elu ühildamine ei ole enam teema

20.10.2010

Lo Rihvk

Minu meelest on töö ja isikliku elu ühildamise küsimus iganenud. Ei ole enam väga asjakohane rääkida kolme jalaga taburetist (töö, pere, mina ise) või nelja auguga nööbist (töö, pere, mina ise, ühiskond). Need eluvaldkonnad on omavahel tänaseks nii läbipõimunud, et vahetegemine on asjata vaev. Piire pole!

Töö ei ole enam ammu koht, kus sa käid, vaid tegevus, mida sa teed huvi ja pühendumusega. Inimese isiklik areng on tööga ülimalt tihedalt seotud – see dikteerib paljuski, mis saateid sa telekast vaatad, milliseid raamatuid loed, kellega lävid, millest huvitud. Kolleegid muutuvad aina enam sõpradeks, kellega veedad tihti aega ja mitte ainult kontoris. Seda nn vaba aega veetes, arutate kindlasti ka tööasju. Ja see on hea ja produktiivne – nii tulevadki tihtipeale need kõige paremad mõtted. Ja teistpidi ka – sõbrad, kellega lävid vabal ajal saavad sinu sparringupartneriteks, kellega arutad ka oma ja tema tööasju. Tihtipeale olete üksteise kliendid või koostööpartnerid. Töö kaudu leiavad inimesed ka väljundi ühiskondlikku ellu. Paljud tööandjad nn annetavad töötunde ühiskonna hüvanguks, nt käisime meie Palamuse vallas ja aitasime suvepäevade raames valla turismi arendada. Paljud kollektiivid käivad prügikorjamisaktsioonidel või muudel talgutel. Ka kaasad ja lapsed tõmmatakse kolleegidega suhtlema, üritustel osalema ja kaasa lööma. Piire pole!

Pärnu Juhtimisekonverentsil näitas üks esinejatest slaidi kahe pildiga. Ühel pildid oli noormees läpakaga ja teisel naine pargis koeraga jalutamas. Esimese hooga tundub kohe, et ahaa, mees teeb tööd ja naine on tõenäoliselt koduperenaine, sest miks muidu ta saab keset päeva koeraga jalutamas käia. Tegelikkus on täna aga hoopis teine. Täiesti vabalt võib mees hoopis suhelda Skype’s sõpradega ja leppida kokku järgmist saunapidu ja naine sörgib pargis ning genereerib uusi turundusideid. Arvuti taga süvenenud näo tegemine ei ole töö tegemine.

Kõik on läbisegi ja põimunud. Kui siiani võis tööandjatele tunduda, et töö ja isikliku elu ühildamine tähendab seda, et inimene võib töö ajal oma isiklikke asju ajada, kuid tööandja ei tohi sekkuda inimese isiklikku aega ja paluda nt nädalavahetusel paar tööasja ära teha, siis mina näen, et töö peaks inimest paeluma niivõrd palju, et ta mõtleb ja kogub ideid igal ajahetkel, suhtleb ja loob uusi tutvusi nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Täiesti vabalt võid uue kliendi või koostööpartneri otsa sattuda sõbra sünnipäeval või ööklubis! Oluline on olla nendele ideedele ja tutvustele avatud kogu aeg. Siia ei saa tõmmata piiri, et ei, ma ei ole tööl ja seega tööst ei räägi. Väga paljuski defineerib töö seda, kes me oleme ja kellena meid nähakse. Millega sa tegeled, on üks esimesi küsimusi, mida meilt tutvudes küsitakse. Ideed ja kontaktid tulevad igalt poolt. Üks tõeliselt pühendunud ja ambitsioonikas inimene ei lase neid võimalusi käest. Piire pole!

Üks teema, mis sellega haakub on veel reputation capital ehk sinu mainekapital. See, kes sa oled, on üks tervik. Googelda ennast ja vaata, mida leiad. Millised pildid on sinust veebis, kus ja mis teemadel oled sõna võtnud, millest kirjutanud ja arvamust avaldanud. See kõik on avalik ja kättesaadav kõigile. Seega iga sinu liigutus nii eraelus kui ka tööalaselt jäädvustub ning kujundab sinu mainet. Piire pole!

Seda tahtsingi öelda – piire pole! Kommenteeri ja vaidle vastu!

Good Boss, Bad Boss

10.10.2010

Liina Karotamm

Seekord vahendan üht lugemissoovitust raamatust, mida ma ise lugenud ei ole, aga tahaks :)

Raamatu autoriks on Robert I. Sutton ja raamat ise kannab pealkirja “Good Boss, Bad Boss: How to Be the Best…and Learn from the Worst”. Raamat pakub mulle huvi selle tõttu, et kuigi oma palgatöises elu ei ole ma ei seda ega teist, leidub siiski küllalt rolle, kus on juhiks olemise oskusi vaja. Näiteks lapsevanemaks või õpetajaks olemine.

Suttoni raamat räägib – vähemalt lugemiskogemuse vahendaja Jon Katzenbachi silme läbi – juhi pühast eesmärgist, tuua igas alluvas välja parim ning panna töötajad oma töö üle uhkust tundma. Sõnum on “Asi on Sinus!” vastupidiselt enamustest teistest gurudest, kes kinnitavad juhile, et ärgu võtku midagi isiklikult – ei võite ega kaotusi. Suttoni arvates on igal juhul tulemused kinni selles, kuidas juht oskab alluvaid oma töö üle uhkust tundma panna, alluvate uhkustunne sõltub väga sellest, milline on ettevõtte maine ja ettevõtte maine sõltub väga ja väga juhist. Seega – asi on Sinus!

Zappos külvab õnnelikke tegusid ja lõikab hiigelkasumeid

17.09.2010

Liina Karotamm

Ülehelikiirusel kasvanud online-kingakaubamaja Zappos.com on teinud omale nime ja raha tänu veidrustele.

Minge www.zappos.com kodulehele. Leidke lehekülje alt sisukord ja sellest alajaotus „about“. Selle all on link „Don’t ever click here“. Mis juhtus? Loomulikult te klikkisite sellel lingil ja leidsite selle alt Muppet Show rockbändi :) Üsna ebaharilik viis anda oma klientidele teada, et „me ei vea sind kunagi alt ega jäta sind kunagi hätta“, kas pole.

Üks Zappose väärtustest kõlab nii „Teeme asju lustiga ja natuke veidralt“. Veidrused ei ole esimene iseloomustav sõna, mis ühe kingakaubamajaga seoses meelde peaks tulema. Siiski on veidrused vaid üks asi, millega Zappos silma paistab. Olulisem on nende pingutus selle nimel, et luua maailma parim organisatsioonikultuur.

Zappos loodi 1999.aastal. Kümme aastat hiljem saavutas kaubamaja 1 miljardi dollarilise käibe. Samal aastal sai Zappos pärjatud erinevate mainekate ettevõtlusauhindadega – Business Week’i Customer Service Champ, koht Fortune’i edetabelis „Best Companies to Work For“ ja A+ hinnang Better Business Bureau poolt. Samal, 2009.aastal ostis Amazon Zappose 928 miljoni dollari eest. 40 miljonit sellest jagati töötajate vahel, kusjuures töötajad nõudsid välja selle, et juhtkond ametisse jääks.

Zappose väärtuste nimekirjas on esimesena kirjas „Loome WOW-elamuse läbi teeninduse“. Eelkõige defineeribki Zappos ennast teenindusettevõttena, kes juhtumisi müüb kingi. WOW-elamust toetavad sellised lisaväärtused nagu 365-päevane tagastamisõigus, 24/7 klienditugi, tasuta infotelefon ja tasuta kohaletoimetamine mõlemas suunas.

Kui küsida Zappose äriarendusjuhilt Aaron Magnessilt, mida ettevõte teeb, et nii head teeninduse taset luua, siis kergitab mees kulme. „Me ei pinguta selle nimel, et oleks hea teenindus. Me pingutame selle nimel, et meil töötaksid õiged inimesed.“ Zappose jaoks on pingutus Nr 1 Ettevõtte Kultuur.

Õiged inimesed on haruldased. Umbes iga sajas töölesoovija läbib värbamisprotsessi. Olulisim märk, mida jälgitakse on, kas inimene kasutab rohkem sõna „mina“ või „meie“. Värvatud omakorda läbivad enne tegudele asumist neljanädalase organisatsioonikultuuri treeningu. Kes selle on läbinud, on väärt Zapposes töötama. Kõik nimetatud treeningut vastu ei pea.

Zappose kultuuri peaarhitekt on tegevjuht Tony Hsieh, kes asus organisatsiooni etteotsa aastal 2000. Hsieh on veendunud, et kultuur on ainus asi, millesse tasub panustada. Kui hoolitsed sobiva kultuuri eest, siis meelitad ligi sobivaid inimesi, kes teevad vajalikke pingutusi selleks, et jõuda suurepäraste tulemusteni. Organisatsiooni kultuuri tervisliku seisundi hindamiseks teeb Hsieh iga kuu õnnelikkuse hindamise küsitlusi kõikide töötajate seas. Küsitlusega tahab Hsieh teada muu hulgas seda, kas ettevõttel on töötajate meelest kõrgemad eesmärgid kui kasum, kas töötajate arvates on nende ametikohal ja rollil tähtsus ja tähendus, kas töötajad tunnevad, et neil on kontroll oma karjääri kulgemise üle, kas nad tunnevad, et kaastöötajad on nende sõpruskond ja kas nad on oma töökohal õnnelikud. Õnne taseme diagnoosimise tulemused vaadatakse igakuiselt juhatuses läbi, otsitakse arengukohti ja tegutsetakse parema õnne nimel.

Selle ajakirjast Strategy + Business leitud artikli lugemise järel teen järelduse – mõtle hoolega järele, mis see on, mida sa oma tegevusega tegelikult saada tahad, külva seemned ja kasta hoolega. Kui eesmärgiks on palju raha, siis ilmselt peab külvama raha. Kui eesmärgiks on tehnika tippsaavutused, siis ilmselt peab külvama tehnikat. Kui eesmärgiks on õnnelikum maailm, siis peab ka külvama vähehaaval õnnelikke tegusid. Lihtne! Või mis?