Ole ise see muutus, mida sa tahaksid maailmas näha.
- Mohandas Gandhi
Kirjutised teemal ‘Isiklik tulemuslikkus’
Tera
3.01.2011100 ajaloo parimat juhtimisraamatut
28.11.2010Kaks ameeriklasest raamatukoid, juhtimisraamatute kriitikut ja raamatukaupmeest – Jack Covert ja Todd Sattersten – on oma kompetentsi põhjal kokku pannud edetabeli sajast ajaloo parimast juhtimisraamatust.
Lennuk toob siinkohal välja nimekirja TOP 100 hulgast, mis on ilmunud ka eesti keeles. Kogu edetabeli leiate raamatust “The 100 Best Business Books of All Time”.
Parimad isiksuse arendamise raamatud:
- „Kulgemine“
- „Jõudluse kunst“
- „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“
- „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“
- „Intuitsioon“
Parimad liidrioskuste raamatud:
Parimad strateegia raamatud:
Parimad müügi ja turunduse raamatud:
- „Mõjustamise psühholoogia“
- „Postisioneerimine: võitlus mõistuse pärast“
- „Ziglari müügisaladused“
- „Kuidas saada müügimeistriks“
- „Miks me ostame. Ostuteadus“
- „Lilla lehm“
- „Läbimurdepunkt“
Parimad raamatud reeglite ja saavutamise kohta:
Parimad raaatud juhtimise kohta:
Parimad raamatud suurtest ideedest:
Raamat, mida igal pool kaasas kanda:
Leaders are readers! Jagage teiste Lennuki lugejatega oma parimad juhtimisalaseid lugemissoovitusi.
Ajujahi inspiratsioon: Ülo Vihma
1.11.2010Juhtimiskoolitaja Ülo Vihma: “Inimesed räägivad liiga palju”
Ülo Vihma annab nii oma näitleja kui ärimehe kogemusele toetudes praktilist nõu, kuidas lühidalt ja konkreetselt oma äriideed teistele selgeks teha.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Töö ja isikliku elu ühildamine ei ole enam teema
20.10.2010
Minu meelest on töö ja isikliku elu ühildamise küsimus iganenud. Ei ole enam väga asjakohane rääkida kolme jalaga taburetist (töö, pere, mina ise) või nelja auguga nööbist (töö, pere, mina ise, ühiskond). Need eluvaldkonnad on omavahel tänaseks nii läbipõimunud, et vahetegemine on asjata vaev. Piire pole!
Töö ei ole enam ammu koht, kus sa käid, vaid tegevus, mida sa teed huvi ja pühendumusega. Inimese isiklik areng on tööga ülimalt tihedalt seotud – see dikteerib paljuski, mis saateid sa telekast vaatad, milliseid raamatuid loed, kellega lävid, millest huvitud. Kolleegid muutuvad aina enam sõpradeks, kellega veedad tihti aega ja mitte ainult kontoris. Seda nn vaba aega veetes, arutate kindlasti ka tööasju. Ja see on hea ja produktiivne – nii tulevadki tihtipeale need kõige paremad mõtted. Ja teistpidi ka – sõbrad, kellega lävid vabal ajal saavad sinu sparringupartneriteks, kellega arutad ka oma ja tema tööasju. Tihtipeale olete üksteise kliendid või koostööpartnerid. Töö kaudu leiavad inimesed ka väljundi ühiskondlikku ellu. Paljud tööandjad nn annetavad töötunde ühiskonna hüvanguks, nt käisime meie Palamuse vallas ja aitasime suvepäevade raames valla turismi arendada. Paljud kollektiivid käivad prügikorjamisaktsioonidel või muudel talgutel. Ka kaasad ja lapsed tõmmatakse kolleegidega suhtlema, üritustel osalema ja kaasa lööma. Piire pole!
Pärnu Juhtimisekonverentsil näitas üks esinejatest slaidi kahe pildiga. Ühel pildid oli noormees läpakaga ja teisel naine pargis koeraga jalutamas. Esimese hooga tundub kohe, et ahaa, mees teeb tööd ja naine on tõenäoliselt koduperenaine, sest miks muidu ta saab keset päeva koeraga jalutamas käia. Tegelikkus on täna aga hoopis teine. Täiesti vabalt võib mees hoopis suhelda Skype’s sõpradega ja leppida kokku järgmist saunapidu ja naine sörgib pargis ning genereerib uusi turundusideid. Arvuti taga süvenenud näo tegemine ei ole töö tegemine.
Kõik on läbisegi ja põimunud. Kui siiani võis tööandjatele tunduda, et töö ja isikliku elu ühildamine tähendab seda, et inimene võib töö ajal oma isiklikke asju ajada, kuid tööandja ei tohi sekkuda inimese isiklikku aega ja paluda nt nädalavahetusel paar tööasja ära teha, siis mina näen, et töö peaks inimest paeluma niivõrd palju, et ta mõtleb ja kogub ideid igal ajahetkel, suhtleb ja loob uusi tutvusi nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Täiesti vabalt võid uue kliendi või koostööpartneri otsa sattuda sõbra sünnipäeval või ööklubis! Oluline on olla nendele ideedele ja tutvustele avatud kogu aeg. Siia ei saa tõmmata piiri, et ei, ma ei ole tööl ja seega tööst ei räägi. Väga paljuski defineerib töö seda, kes me oleme ja kellena meid nähakse. Millega sa tegeled, on üks esimesi küsimusi, mida meilt tutvudes küsitakse. Ideed ja kontaktid tulevad igalt poolt. Üks tõeliselt pühendunud ja ambitsioonikas inimene ei lase neid võimalusi käest. Piire pole!
Üks teema, mis sellega haakub on veel reputation capital ehk sinu mainekapital. See, kes sa oled, on üks tervik. Googelda ennast ja vaata, mida leiad. Millised pildid on sinust veebis, kus ja mis teemadel oled sõna võtnud, millest kirjutanud ja arvamust avaldanud. See kõik on avalik ja kättesaadav kõigile. Seega iga sinu liigutus nii eraelus kui ka tööalaselt jäädvustub ning kujundab sinu mainet. Piire pole!
Seda tahtsingi öelda – piire pole! Kommenteeri ja vaidle vastu!
Hää point
20.10.2010
Hedvig Evert: „Arukas” räägib oma plaanidest, „rumal” jagab lugusid läbielatud kogemustest
Koolitaja Hedvig Evert toob välja vahvamad mõtted, mida Dieseli kasutas oma kampaanias Be Stupid (ole rumal) ja mõtestab neid lahti tänase organisatsiooni kontekstis:
- Inimesed on kui õhupallid, kes on täidetud unistuste ja lootusega. Ajapikku aga arendatakse meis välja hirm neid siiralt teostada või väljendada, sest me kuuleme liiga tihti lauset „ära näi rumalana”. See lause surmab igasuguse võimaluse ja julguse katsetada.
- Maailma on täis „arukaid” inimesi, kes teavad alati kuidas asjad peaksid olema. „Arukas” kritiseerib, „rumal” loob.
- „Arukas” räägib oma plaanidest, „rumal” jagab lugusid läbielatud kogemustest.
- Olla „rumal”, nõuab julgust riskida. „Arukas” leiab, et riskida on mõttetu. „Rumal” aga ei karda ebaõnnestuda, sest ta teab, et elus on hullemaid asju, kui läbikukkumine. Näiteks otsus üldse mitte proovidagi.
- Arukas mõte võib olla vajalik, rumal mõte kujuneb tihti geniaalseks.
- Seega „rumal” olla saab vaid tõeliselt tugev isiksus, kes ei lähtu oma käitumises teiste inimeste arvamusest, vaid usaldab eelkõige oma sisetunnet ning püüab pidevalt liikuda lähemale oma unistustele tundmata vajadust neid kellelegi põhjendada või aktsepteeritavaks vormida.
Leian, et „rumal” on alati eelkõige loov ja „arukas” eelkõige traditsiooniline või isegi akadeemiline. Aga kumba käitumist meie ühiskonnas eelistatakse? Kuidas suhtutakse koolides õpilastesse ja nende erisustesse käitumises, küsimustes, vastustes, kirjandites või esinemistes? Kitsendusena võib eriti teravalt küsida, kuidas suhtutakse koolis poistesse, kes õpivad tüdrukutest täiesti erinevalt? Kuidas suhtuvad vanemad oma laste eksimustesse ja katsetustesse? Kui palju me ise oleme saanud karistada selle eest, et oleme teinud midagi teistmoodi? Kui palju kordi on jõuliselt maha surutud meie tundeid, meie spontaanseid reageeringuid, meie järsku pähe karanud küsimusi, meie ideid, meie ettepanekuid? Kui palju me ise teiste loovust ja olemust kritiseerime, kitsendame ja piiridesse surume?
Mida me saavutame sellega, kui valime kas olla „arukad” või „rumalad”? Esimesel juhul valdavalt tunnustuse, autoriteetsuse, austuse ja aktsepteerituse. Teisel juhul kindlasti rõõmu, rahulolu, oma sisemised eesmärgid, õnnetunde ja rikastavad kogemused. Kumbki valik pole hea või halb, nagu ei ole seda miski maailmas. Lihtsalt, kui sa oled teinud oma valiku, siis kas sa oled sellega rahul?
Lugemissoovitusena lisan Paul Ardeni lühikese ja tabava mõttemalli muutmise raamatu „Ükskõik, mida mõtlete, mõelge vastupidi”
Hää point on üles nopitud portaalist juhtimine.ee
Muuda oma elu 7 päevaga
19.10.2010
Jagan oma lugemiskogemust, mis mind viimasel ajal elevil on hoidnud.
Võtsin Paul McKenna raamatu “Muuda oma elu 7 päevaga” kätte samasuguse iroonilise muigega, nagu on autoril kaanepildi peal. Eks ole ju eneseabi, elu muutmise, õnnelikuks saamise, rikkuse manamise ja efektiivne olemise raamatuid loetud juba kilomeetrite kaupa. Elu nagu oluliselt muutunud pole, on kogunenud kogemust, mis lasebki neisse raamatutesse ainult irooniaga suhtuda. Aga raamatu lugemine võttis iroonilise muige näolt ära. Asemele tuli mõtlik pilk segiläbi õnneliku naeratusega.
Mulle meeldib selle raamatu juures terviklikkus. Sest enamasti keskenduvad eneseabiraamatud ühele teemadest, mida McKenna oma raamatusse kokku on pannud. McKenna vaatleb inimese elu ja õnnelikuks olemise aspekte seitsmest vaatepunktist ja pühendab igale neist ühe peatüki ehk ühe päeva. Iga päeva juurde kuuluvad küsimused, mis aitavad teemat enda jaoks lahti harutada ja harjutused, mis aitavad oma alateadvusest hea ja halva välja otsida, mis seni varjus või liigselt segamas. McKenna oskab nii ladusalt kirjutada kui ka teaduslikult veenda. Raamatuga kaasas olnud CD-plaat oli minu jaoks siiski liig – sellesse ei ole ma veel suutnud ilma iroonilise muigeta suhtuda.
Minu elu ei muutunud seitsme päevaga. No esiteks kulus mul selle raamatu lugemiseks rohkem kui kaks nädalat ja kõike kirjeldatud harjutustest ma läbi teha ei viitsinud. Aga esimene raamatus kirjeldatud päev muutis mu elu küll! Sain iseendaga sõbraks. Sellepärast ei olegi mu senised lugemiskogemused samadel teemadel kuhugi viinud, et ma ei ole iseennast osanud soovitud pilti panna. McKenna tutvustas mulle mu uut mina ja ma olen selle uue tutvusega väga rahul 
Raamatu leiate siit
Rida minu CV-s – olen söönud elBullis!
1.10.2010
Maailma kõige fenomenaalsem restoran elBulli ei ole mitte ainult gurmaanide jaoks kõneaine, vaid ka turundajate jaoks. Kuidas on võimalik tekitada restoraniäris olukord, kus nõudlus ületab pakkumist 250 korda?
elBulli ajalugu ulatub aastasse 1964, kui saksa härrasmees Dr Hans Schilling ja tema tšehhitarist naine Marketta asutasid Kataloonia rannikule restorani ja nimetasid selle oma bullterjerite järgi. Schillingid võtsid oma ettevõtmist südamega ja pälvisid aastal 1976 oma panuse eest Michelini tärni. Nagu tublid restoranid ikka. elBulli ajaloo pöördepunkt toimus aastal 1984, kui Schillingid värbasid oma kööki tööle Ferran Adria.
1987.aastal peakokaks saanud Adria on teinud elBullist restorani, mis on pälvinud maailma parimate restoranide TOP 50 edetabelis esikoha viis korda viimase kümne aasta jooksul ja ühe korra olnud selles teisel kohal. elBulli on avatud kuus kuud aastas – 15.juunist 20.detsembrini. 21.detsember on päev, kui on avatud elBulli reserveeringute süsteem. Ühe päeva jooksul võetakse vastu sooviavaldused kogu järgmiseks hooajaks. Ühe päevaga koguneb neid umbes 2 miljonit. Järgmiseks hooajaks on elBullisse oodatud aga kõigest 8000 nautlejat. Ülejäänud 1 992 000 peavad ootama järgmist broneeringute päeva, mis saabub järgmise hooaja lõpus. Õnnelikud väljavalitud saavad elBullilt kirja, millal on see päev ja kellaaeg, millal neid oodatakse. Võta või jäta! elBullisse jõudmiseks on vaja ette võtta kahetunnine autosõit Barcelonast mööda kaelamurdvalt käänulisi mägiteid. Pingutust kroonib viis tundi kestev ja kolmekümnest roast koosnev molekulaargastronoomia pärl.
elBulli võtab kliente vastu kuus kuud aastas ja Adria valmistub selleks hooajaks samuti kuus kuud uurides, katsetades, leiutades. Õhtu jooksul teeb 50 külalise elamuse nimel tööd 40 kokka. Kogu oma populaarsuse juures on elBulli järjekindlalt olnud kahjumis viimased kümme aastat. See kõik võib mõistlikule inimesele tunduda ebamõistlik. Ferran Adria ei lase ennast häirida publiku arvamusest. Tema põhimõte on vankumatu: „Kõigepealt on loovus ja siis on kliendid“.
Adria on hea näide loojast ja visionärist, kes ajab väga sihikindlalt oma asja ja kui see teistele meeldib, on see ok. Kui ei meeldi, on ka ok. Vaadates tungi elBulli’sse pääsemiseks, siis ilmselt meeldib. Adria keeldub elBulli’le ratsionaalselt lähenemast ja loovust äriedule ohvriks tooma. Ta on teatanud, et elBulli sulgeb oma uksed 2012.aastal ja restorani asemel võtab koha sisse gastronoomia akadeemia. Sest tema tahab ajada oma asja. Raha pole talle ka probleem – elBulli kirjastatud elustiili- ja kokaraamatuid saadab tänu kaubamärgile tohutu menu ja õnneks ka äriline edu. Lisaks on Adrial koos vend Albertiga ka tavareegleid järgiv restoranide kett Fast Good.
elBulli võiks olla halb näide marketingist, majandamisest ja klientidega suhtlemisest, kuid kogu ebaratsionaalsusest ja ebaloogilisusest hoolimata on ta müstiliselt edukas, tuntud ja kliendid on rahul. Ehk ei olegi elBulli menu nii fenomenaalne, aga Ferran Adria pühendumus on kindlasti fenomenaalne.
Kes on elBullis elamust kogenud, võiksid kirjutada oma elulookirjeldusse isiklike saavutuste alla „olen söönud elBullis!“ Kogemus oleks ilmselt seda väärt!
Juhtimine algab endast
23.09.2010
JCI (rahvusvaheline noortekoda) aastakonverents, kus hiljuti osaline olin, keskendus juhtimistemaatikale. Paljud kõnelejad, nii teadlased kui ettevõtjad, puudutasid üht- või teistpidi enesejuhtimise temaatikat. Põhjendatult, sest kuidas olekski võimalik juhtida inimesi, ettevõtet, organisatsiooni, kui iseenda juhtimisega toime ei tulda.
Võib tunduda kentsakas, et eneseanalüüsile ja eesmärgistatud programmeerimisele nii palju tähelepanu pööratakse, kuid terava pilguga ringi vaadates võib ilmselt igaüks meist rääkida lugusid inimeste tõelisest eneseleidmisest ja sageli mitte just esimeses nooruses, kardinaalsetest tegevusvaldkonna, elukoha, elustiili muutustest jne. Ja paraku on nii mõnigi inimene oma elus täiskäigul kraavi põrutanud, kergemal juhul rohkem- või vähem valulikke mükse saanud (seekord ülekantud tähenduses) ikka seepärast, et tegu vale suuna- või kiirusevalikuga, või siis saab autopiloot eksitavaid signaale.
Enesest, oma soovidest ja eesmärkidest arusaamine ning oma oskuste, võimete ja kogemuste adekvaatne hindamine neist väärtushinnangutest ja eesmärkidest lähtuvalt polegi nii lihtne.
On muidugi oht end eneseanalüüsi käigus üle hinnata või siis alahinnata, kuid hoopis sagedamini selgineb minapilt ja ilmnevad vastused nii mõnelegi küsimusele. Või siis lahustub küsimus hoopis, nagu kirjeldas ideaalset olukorda üks konverentsi ettekandjatest. Selguvad tugevused ja võimed, mida arendades ja millele panustades saavutame tõeliselt häid tulemusi ja seda valdkondades, mille vastu tunneme innustustavat kirge.
Usun, et kõik me oleme andekad, kuid anded ei avaldu alati. Sageli ei saada selleks ka võimalust. Mõnigi kord seetõttu, et me pole iseendas peituvatest annetest teadlikud, pole julgenud või pole mahti olnud sügavamalt enda sisse vaadata. Võib otsida põhjuseid koolisüsteemist või ühiskonnas domineerivatest väärtustest. Või siis lihtsalt satume harva kokku inimestega, kes meid inspireeriks, julgustaks ja need anded meis vallanduda aitaks.
Juba Jung on öelnud. „Elu mõte on iseenda leidmises,“ ja mulle tundub, et tal on tuline õigus ka tänases pragmaatilises maailmas.
Oma kompetentside, annete äratundmine ja nende arendamisele pühendumine on otsetee enesega rahulolule ja õnnele. Selleni jõudnud inimesed on aga heaks kolleegiks, partneriks, kaaslaseks ja juhiks elus ja ettevõtmises. Jääb vaid tõdeda, et sama lähenemist rakendades, tugevuste ja konkurentsieeliste arendamisele keskendudes, tabab edu ka ettevõtteid.
Zappos külvab õnnelikke tegusid ja lõikab hiigelkasumeid
17.09.2010
Ülehelikiirusel kasvanud online-kingakaubamaja Zappos.com on teinud omale nime ja raha tänu veidrustele.
Minge www.zappos.com kodulehele. Leidke lehekülje alt sisukord ja sellest alajaotus „about“. Selle all on link „Don’t ever click here“. Mis juhtus? Loomulikult te klikkisite sellel lingil ja leidsite selle alt Muppet Show rockbändi Üsna ebaharilik viis anda oma klientidele teada, et „me ei vea sind kunagi alt ega jäta sind kunagi hätta“, kas pole.
Üks Zappose väärtustest kõlab nii „Teeme asju lustiga ja natuke veidralt“. Veidrused ei ole esimene iseloomustav sõna, mis ühe kingakaubamajaga seoses meelde peaks tulema. Siiski on veidrused vaid üks asi, millega Zappos silma paistab. Olulisem on nende pingutus selle nimel, et luua maailma parim organisatsioonikultuur.
Zappos loodi 1999.aastal. Kümme aastat hiljem saavutas kaubamaja 1 miljardi dollarilise käibe. Samal aastal sai Zappos pärjatud erinevate mainekate ettevõtlusauhindadega – Business Week’i Customer Service Champ, koht Fortune’i edetabelis „Best Companies to Work For“ ja A+ hinnang Better Business Bureau poolt. Samal, 2009.aastal ostis Amazon Zappose 928 miljoni dollari eest. 40 miljonit sellest jagati töötajate vahel, kusjuures töötajad nõudsid välja selle, et juhtkond ametisse jääks.
Zappose väärtuste nimekirjas on esimesena kirjas „Loome WOW-elamuse läbi teeninduse“. Eelkõige defineeribki Zappos ennast teenindusettevõttena, kes juhtumisi müüb kingi. WOW-elamust toetavad sellised lisaväärtused nagu 365-päevane tagastamisõigus, 24/7 klienditugi, tasuta infotelefon ja tasuta kohaletoimetamine mõlemas suunas.
Kui küsida Zappose äriarendusjuhilt Aaron Magnessilt, mida ettevõte teeb, et nii head teeninduse taset luua, siis kergitab mees kulme. „Me ei pinguta selle nimel, et oleks hea teenindus. Me pingutame selle nimel, et meil töötaksid õiged inimesed.“ Zappose jaoks on pingutus Nr 1 Ettevõtte Kultuur.
Õiged inimesed on haruldased. Umbes iga sajas töölesoovija läbib värbamisprotsessi. Olulisim märk, mida jälgitakse on, kas inimene kasutab rohkem sõna „mina“ või „meie“. Värvatud omakorda läbivad enne tegudele asumist neljanädalase organisatsioonikultuuri treeningu. Kes selle on läbinud, on väärt Zapposes töötama. Kõik nimetatud treeningut vastu ei pea.
Zappose kultuuri peaarhitekt on tegevjuht Tony Hsieh, kes asus organisatsiooni etteotsa aastal 2000. Hsieh on veendunud, et kultuur on ainus asi, millesse tasub panustada. Kui hoolitsed sobiva kultuuri eest, siis meelitad ligi sobivaid inimesi, kes teevad vajalikke pingutusi selleks, et jõuda suurepäraste tulemusteni. Organisatsiooni kultuuri tervisliku seisundi hindamiseks teeb Hsieh iga kuu õnnelikkuse hindamise küsitlusi kõikide töötajate seas. Küsitlusega tahab Hsieh teada muu hulgas seda, kas ettevõttel on töötajate meelest kõrgemad eesmärgid kui kasum, kas töötajate arvates on nende ametikohal ja rollil tähtsus ja tähendus, kas töötajad tunnevad, et neil on kontroll oma karjääri kulgemise üle, kas nad tunnevad, et kaastöötajad on nende sõpruskond ja kas nad on oma töökohal õnnelikud. Õnne taseme diagnoosimise tulemused vaadatakse igakuiselt juhatuses läbi, otsitakse arengukohti ja tegutsetakse parema õnne nimel.
Selle ajakirjast Strategy + Business leitud artikli lugemise järel teen järelduse – mõtle hoolega järele, mis see on, mida sa oma tegevusega tegelikult saada tahad, külva seemned ja kasta hoolega. Kui eesmärgiks on palju raha, siis ilmselt peab külvama raha. Kui eesmärgiks on tehnika tippsaavutused, siis ilmselt peab külvama tehnikat. Kui eesmärgiks on õnnelikum maailm, siis peab ka külvama vähehaaval õnnelikke tegusid. Lihtne! Või mis?
Terve Mõistus – In Memoriam
14.09.2010
Tõnu Vanajuur
Võrdõiguslikkuse volinik, Tarbijakrediidi direktiiv, Võlakaitse seadus, öine alkoholi müügi keeld, Pühapäeval muru ei niida, Autovaba päev, Perekonna seadus, Tööandjate manifest – ainult jäämäe veepealne osa kõikidest „suurepärastest“ reeglitest ja algatustest, mis meie ümber kasvavad ja jõudu koguvad. Vahest on tunne, et talupoja tarkus on meid lootusetult maha jätnud ning ainumas, mis veel päästab ühiskonda kokku kukkumisest on Tarkade meeste ja naiste poolt loodud reeglite kogumid, kus indiviidi enesemõtlemise õigus on kepihoopidega allutatud üldsuse tahtele ja keskpärasusele. Ma ei poolda anarhismi, aga kui inimesed ei suuda elada ilma, et nende iga sammu reguleeriks mingi reegel või ühiskondlik kokkulepe, siis on juhtunud inimsooga midagi väga traagilist – Terve Mõistus on surnud ….
Täna langetame pea, meenutamaks armastatud sõpra Tervet Mõistust. Keegi ei tea tema tegelikku vanust, aga ta on olnud meiega aegade algusest. Jääme igavesti meenutama tema järgmisi lihtsaid mõtteid:
- Vastu tuult sülitades saad ise pihta;
- Töö ei peagi olema mõnus;
- Elu ei ole alati õiglane;
- Ja äkki oled ikka ise selles süüdi?
Terve Mõistus elas lihtsat elu – ei kulutanud rohkem kui teenis, täitis lubadusi, kasvatas lapsed vastutustundlikeks kodanikeks. Ja maksis ausalt oma arveid.
Tervis hakkas halvenema pärast seda, kui paika said jaburad reeglid, mis küll olid loodud heade kavatsustega. Sõnumid 6a. poisist, keda klassikaaslasele musi andmise eest süüdistati seksuaalses ahistamises, vallandatud õpetajatest, kes distsiplineerisid kasvatamata lapsi jne. Terve mõistus kaotas elutahte, kui rünnati õpetajaid, kes tegid tööd, millega vanemad polnud hakkama saanud ning koolidel keelati ära ilma vanema nõusolekuta lapse hambaid ravida või peavalu korral tablette anda, ja samas ei lubatud vanematele rääkida teismeliste rasestumisest või abortidest.
Kooma saabus, kui kirikutest sai äri, kurjategijaid koheldi paremini kui ohvreid ja inimestel keelati kaitsta oma kodu sissetungijate eest, määrates neile vanglakaristusi omavoli pärast. Ta süda lakkas löömast pärast kohtuotsuseid, kus ennast surnuks joonud inimeste lähedastele maksti miljardeid kompensatsiooniks alkoholitootjate poolt ning kassi mikrolaineahjus kuivatanud vanaproua sai hüvitise abil multimiljonäriks.
Tervet mõistust jäid leinama tema vanemad Tõde ja Õiglus, abikaasa Tagasihoidlikkus ja lapsed Vastutustunne ning Põhjus. Tema koha võtsid üle sugulased – Ma Tean Oma Õigusi, Keegi Teine On Süüdi ja Ma Olen Asjaolude Ohver. Matustel oli vähe rahvast, sest enamik ei saa siiani aru, et Terve Mõistus on maailmast lahkunud.
Ole ISE oma elu peremees, võta vastutus ning lähtu arukalt Terve Mõistuse häälest ja elad nii enda kui teiste jaoks KASUlikult!
Tõnu Vanajuur on Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor ning BDA Consultingu sõber
