Juristitaustaga ingelinvestor Yrjö Ojasaar: “Kui sa ei räägi oma äriideest, siis sa ei leia ka toetajaid”
Yrjö Ojasaar räägib, kas ja kui palju tasub oma ideest rääkida.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Juristitaustaga ingelinvestor Yrjö Ojasaar: “Kui sa ei räägi oma äriideest, siis sa ei leia ka toetajaid”
Yrjö Ojasaar räägib, kas ja kui palju tasub oma ideest rääkida.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Juhtimiskoolitaja Ülo Vihma: “Inimesed räägivad liiga palju”
Ülo Vihma annab nii oma näitleja kui ärimehe kogemusele toetudes praktilist nõu, kuidas lühidalt ja konkreetselt oma äriideed teistele selgeks teha.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Miks me jagame siin blogis usinasti häid pointe teistelt, lugemissoovitusi oma öökapilt ja Ajujahi seminaril esinenute videoid? Marketingikunn Seth Godini arvates on inimestel alati mõni hea isiklik põhjus, miks nad jagavad teiste inimeste ideid laia maailmaga. Godini arvatud põhjused on sellised:
1. Ma jagan sinu ideed maailmaga, sest nii tunnen ma ennast suuremeelsena.
2. … sest ma tunnen ennast targana, kui annan teada, mida olen avastanud.
3. … sest mulle läheb korda lõpptulemus ja ma tahan, et idee autor oleks edukas.
4. … sest mul ei ole muud valikut! Iga kord, kui ma kasutan mõnda toodet, jagan ma selle toote ideed. Näiteks Facebook, Nokia telefon, mobiilne parkimine.
5. … sest sellest saan ma otsest rahalist kasu. Facebooki soovituskampaaniad.
6. … sest idee on naljakas ja üksi naermine ei ole naljakas.
7. … sest ma tunnen ennast üksildasena ja idee jagamine leevendab seda probleemi vähemalt mõneks ajaks.
8. … sest ma olen vihane ja ma tahan, et teised jagaksid minu tundeid.
9. … sest nii mina kui minu sõbrad saavad idee jagamisest kasu.
10. … sest keegi palus mind ja raske on öelda „ei“
11. … sest see idee aitab mul inimesi kokku viia, mis on lühikeses perspektiivis lõbus ja pikas perspektiivis kasulik
12. … sest idee töötab paremini, kui kõik mu sõbrad seda kasutavad. E-mail, Facebook
13. … sest kui kõik sellest teavad, olen ma õnnelikum.
14. … sest idee ütleb midagi, mida mul on raske olnud ise sõnastada. Raamatusoovitused, blogiviited.
15. … sest ma hoolin inimestest, keda see idee aitab muuta rõõmsamaks, tervemaks, edukamaks,
16. … sest on lahe panna kedagi itsitama kohatuste üle, mis ei olnud nende silmadele mõeldud.
17. … sest see aitab vältida mingit suurt üldrahvalikku jama.
18. … sest see aitab tõsta üldrahvalikku teadlikkust.
19. … sest see on minu töö.
20. … sest olen sinu kunsti suur austaja ja ainuke viis, kuidas saan sulle tasuda, on jagada sinu tööd teistega.
Seth Godini mõtteid leiate lisaks tema blogist
Täname juhtimisportaali juhtimine.ee meid Seth Godini juurde juhtimast!
Ambient Sound Investmenti otseinvesteeringute juht Margus Uudam: “Iga edulugu on üks õnnelik juhus – mille taga on hulk ränka tööd!”
Pika investeerimiskogemusega Margus Uudam teab, et hea idee võib tulla, kus iganes ja selle nimel ei pruugi ekstra vaeva näha, aga oskuste arendamine on hea idee elluviimise kriitiline edutegur.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
WebMedia tegevjuht Taavi Kotka: “Kui teil veel ei ole oma ettevõtet, siis olete väga heas seisus!”
Taavi Kotka räägib oma kogemustest erineva suurusega ettevõtete juhtimisel ja õigete inimeste leidmisel.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Ettekande kolmas osa:
Ettevõtja, koolitaja ja õppejõud Marko Rillo: “Proovige muuta olemasolevaid mõttemalle ja küsige alati “Miks nii”"
Mängulist lähenemist juhtimisele propageeriv Marko Rillo soovitab mängida nii ärimudelite, ideede kui dogmadega ja keerata need meelega pea peale, et leida uusi ja huvitavaid vaatenurki.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Ajujaht 2010 konkursi võitja Mattias Lepp: “Arvesta, et kõik läheb halvasti
”
Mattias Lepal on kogemus ettevõtjana nii headel aegadel kui halbadel aegadel ning nii võitjana kui kaotajana. Tema kogemused on väärt jagamist.
Ettekande esimene osa:
Ettekande teine osa:
Selle artikliga tervitame alustavaid ettevõtjaid ja säravaid uusi äriideid!
Ettevõtluskonkursi Ajujaht järjekordne hooaeg on alanud ja kuni 1.novembrini saab võistlema saata uusi lahedaid äriideid. Tähtsaim kriteerium hea äriidee ära tundmiseks on see, et sinu enda silmad säraks sellele ideele mõeldes. Mida aga ootavad sinu ideelt Ajujahi korraldajad?
Ajujaht on ellu kutsutud selleks, et ergutada innovatiivset probleemide lahendamist ning soodustada uute murranguliste äriideede elluviimist. Millised on Ajujahi-väärilised ideed? Retsepti konkursi korraldajad muidugi ei anna, sest see rikuks kogu mängu ära. Ja kui me ka anname retsepti, siis oleks võidukas idee ikkagi selline, mis loob oma retsepti. Siin aga siiski mõned põhitõed.
1. Ilma teevad lihtsad nutikad uuendused! Igal edukal äril peab olema mõni lubadus või konkurentsieelis, mille järgi just sinu ettevõtmist tuntakse. Kui sa oled leidnud mõne uudse lahenduse, on see kindlasti väga suur pluss. Uudsus ei tähenda alati millegi uue leiutamist. Uudne võib olla ka mõni vana harjumuspärase asja nüanss, mis muudab selle vana ja tuntud asja kasutusmugavust või tööprotsess, mis muudab igapäevased rutiinid lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks. Näiteks oli õmblusmasina loomise eelduseks nutikas liigutus tuua nõelasilm teraviku otsa. Lihtsast liigutusest võitis kogu maailm. Sinu idee võib muuta kellegi teise toote paremaks. Näiteks viimastel aastatel on hooga kasvanud nutitelefonide aplikatsioonide turg.
2. Maailm on sinu koduturg! Kindlasti on kasuks, kui ideed saab edasi arendada ja oma elu elama saata ka üle Eesti piiride. Kohviku pidamine Tõstamaal on isiklikus plaanis võib-olla hea idee, aga maailma mastaabis ilmselt olematu tähendusega. Kuid kui Tõstamaal peetaval kohvikul on selline unikaalne kontseptsioon, mida annab frantsiisina üle maailma külvata, siis võib see olla uus Starbucks.
3. Usu oma ideesse ja tegutse kiirelt! Eduka ettevõtja tunnuseks on kirg. Hea äriidee eelduseks on selle loojate usk, et idee töötab, ja valmidus selle nimel tagasilöökidest hoolimata pingutada ja võidelda. Iga tagasilöök on vaid uus teadmine. Eelmise aasta Ajujahi võitja Click & Grow otsib sihikindlalt paremaid ja odavamaid lahendusi „iseteenindava“ lillepoti arendamiseks proovides läbi erinevaid variante. Tegele oma idee arendamisega intensiivselt, võta vastu julgeid otsuseid.
4. Koonda enda ümber võidumeeskond! Üksi nurgas nokitsedes ei jõua sa kaugele. Iga võitja selja taga on meeskond. Uuri suurte sportlaste eduteed ja saad teada, millest me räägime. Mitme inimese ühise mõttetöö tulemusena tekkiv sünergia on see, mida sa otsima pead. Koonda enda ümber erinevate oskuste ja teadmistega inimesed ning kasuta nende potentsiaali maksimaalselt. Hoolitse selle eest, et sinu meeskonnas oleks tugevate tehniliste teadmistega inimene, kes oskab toodet/teenust arendada, turundusfanaatik, kes oskab selle maha müüa, finantsides tugev inimene, kes oskab tulud ja kulud kokku arvutada jne.
Sinu äriidee ei pruugi olla unikaalne, kuid kindlasti on unikaalne sinu ja su meeskonna viis, kuidas oma ideed ellu viia. Ajujaht annab sinu ideele väärtuslikku tagasisidet ekspertidelt, häid kontakte võimalike investoritega ja parimal juhul ka stardikapitali. Tule ja hakka ettevõtjaks!
Minu meelest on töö ja isikliku elu ühildamise küsimus iganenud. Ei ole enam väga asjakohane rääkida kolme jalaga taburetist (töö, pere, mina ise) või nelja auguga nööbist (töö, pere, mina ise, ühiskond). Need eluvaldkonnad on omavahel tänaseks nii läbipõimunud, et vahetegemine on asjata vaev. Piire pole!
Töö ei ole enam ammu koht, kus sa käid, vaid tegevus, mida sa teed huvi ja pühendumusega. Inimese isiklik areng on tööga ülimalt tihedalt seotud – see dikteerib paljuski, mis saateid sa telekast vaatad, milliseid raamatuid loed, kellega lävid, millest huvitud. Kolleegid muutuvad aina enam sõpradeks, kellega veedad tihti aega ja mitte ainult kontoris. Seda nn vaba aega veetes, arutate kindlasti ka tööasju. Ja see on hea ja produktiivne – nii tulevadki tihtipeale need kõige paremad mõtted. Ja teistpidi ka – sõbrad, kellega lävid vabal ajal saavad sinu sparringupartneriteks, kellega arutad ka oma ja tema tööasju. Tihtipeale olete üksteise kliendid või koostööpartnerid. Töö kaudu leiavad inimesed ka väljundi ühiskondlikku ellu. Paljud tööandjad nn annetavad töötunde ühiskonna hüvanguks, nt käisime meie Palamuse vallas ja aitasime suvepäevade raames valla turismi arendada. Paljud kollektiivid käivad prügikorjamisaktsioonidel või muudel talgutel. Ka kaasad ja lapsed tõmmatakse kolleegidega suhtlema, üritustel osalema ja kaasa lööma. Piire pole!
Pärnu Juhtimisekonverentsil näitas üks esinejatest slaidi kahe pildiga. Ühel pildid oli noormees läpakaga ja teisel naine pargis koeraga jalutamas. Esimese hooga tundub kohe, et ahaa, mees teeb tööd ja naine on tõenäoliselt koduperenaine, sest miks muidu ta saab keset päeva koeraga jalutamas käia. Tegelikkus on täna aga hoopis teine. Täiesti vabalt võib mees hoopis suhelda Skype’s sõpradega ja leppida kokku järgmist saunapidu ja naine sörgib pargis ning genereerib uusi turundusideid. Arvuti taga süvenenud näo tegemine ei ole töö tegemine.
Kõik on läbisegi ja põimunud. Kui siiani võis tööandjatele tunduda, et töö ja isikliku elu ühildamine tähendab seda, et inimene võib töö ajal oma isiklikke asju ajada, kuid tööandja ei tohi sekkuda inimese isiklikku aega ja paluda nt nädalavahetusel paar tööasja ära teha, siis mina näen, et töö peaks inimest paeluma niivõrd palju, et ta mõtleb ja kogub ideid igal ajahetkel, suhtleb ja loob uusi tutvusi nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Täiesti vabalt võid uue kliendi või koostööpartneri otsa sattuda sõbra sünnipäeval või ööklubis! Oluline on olla nendele ideedele ja tutvustele avatud kogu aeg. Siia ei saa tõmmata piiri, et ei, ma ei ole tööl ja seega tööst ei räägi. Väga paljuski defineerib töö seda, kes me oleme ja kellena meid nähakse. Millega sa tegeled, on üks esimesi küsimusi, mida meilt tutvudes küsitakse. Ideed ja kontaktid tulevad igalt poolt. Üks tõeliselt pühendunud ja ambitsioonikas inimene ei lase neid võimalusi käest. Piire pole!
Üks teema, mis sellega haakub on veel reputation capital ehk sinu mainekapital. See, kes sa oled, on üks tervik. Googelda ennast ja vaata, mida leiad. Millised pildid on sinust veebis, kus ja mis teemadel oled sõna võtnud, millest kirjutanud ja arvamust avaldanud. See kõik on avalik ja kättesaadav kõigile. Seega iga sinu liigutus nii eraelus kui ka tööalaselt jäädvustub ning kujundab sinu mainet. Piire pole!
Seda tahtsingi öelda – piire pole! Kommenteeri ja vaidle vastu!
Hedvig Evert: „Arukas” räägib oma plaanidest, „rumal” jagab lugusid läbielatud kogemustestKoolitaja Hedvig Evert toob välja vahvamad mõtted, mida Dieseli kasutas oma kampaanias Be Stupid (ole rumal) ja mõtestab neid lahti tänase organisatsiooni kontekstis:
Leian, et „rumal” on alati eelkõige loov ja „arukas” eelkõige traditsiooniline või isegi akadeemiline. Aga kumba käitumist meie ühiskonnas eelistatakse? Kuidas suhtutakse koolides õpilastesse ja nende erisustesse käitumises, küsimustes, vastustes, kirjandites või esinemistes? Kitsendusena võib eriti teravalt küsida, kuidas suhtutakse koolis poistesse, kes õpivad tüdrukutest täiesti erinevalt? Kuidas suhtuvad vanemad oma laste eksimustesse ja katsetustesse? Kui palju me ise oleme saanud karistada selle eest, et oleme teinud midagi teistmoodi? Kui palju kordi on jõuliselt maha surutud meie tundeid, meie spontaanseid reageeringuid, meie järsku pähe karanud küsimusi, meie ideid, meie ettepanekuid? Kui palju me ise teiste loovust ja olemust kritiseerime, kitsendame ja piiridesse surume?
Mida me saavutame sellega, kui valime kas olla „arukad” või „rumalad”? Esimesel juhul valdavalt tunnustuse, autoriteetsuse, austuse ja aktsepteerituse. Teisel juhul kindlasti rõõmu, rahulolu, oma sisemised eesmärgid, õnnetunde ja rikastavad kogemused. Kumbki valik pole hea või halb, nagu ei ole seda miski maailmas. Lihtsalt, kui sa oled teinud oma valiku, siis kas sa oled sellega rahul?
Lugemissoovitusena lisan Paul Ardeni lühikese ja tabava mõttemalli muutmise raamatu „Ükskõik, mida mõtlete, mõelge vastupidi”
Hää point on üles nopitud portaalist juhtimine.ee