Turrelli sõnul tasub seejuures eeskuju võtta võidukatelt diktaatoritelt. „Diktaatorid on olnud väga head taktikud ning osanud seeläbi oma eesmärke ellu viia. Kaval oleks rakendada neid samu viise positiivsete eesmärkide ja edu saavutamiseks.”

Samuti on Turrelli sõnul edu saavutamiseks oluline püstitada eesmärk, määrata tähtaeg ning rääkida oma ideest teistele. „Eesmärkide saavutamiseks on oluline jagada oma mõtteid ja ideid. Vaid sel viisil on võimalik üles leida inimesed, kes tahavad ja saavad aidata kaasa eesmärgi täitumisele,” sõnas Turrell. „Üksinda omaette nokitsedes on edu märksa raskem saavutada”

Mark Turrell, kellele World Economic Forum on omistanud tiitlid Young Global Leader (2010) ja Technology Pioneer (2008), astus 1. detsembril üles idufirmade loojatele suunatud seminaril Wantrepreneur 2 Entrepreneur. Seminari saab jälgida läbi Twitteri: www.twitter.com/startsmartme

Tegemist on esimese seminariga Eesti-Soome ettevõtlusteemalisest üritustesarjast Start Smart.

Kui sa asjadest aru ei saa, siis on asjad sellised, nagu nad on.

- Hiina vanasõna

Tihedas konkurentsis on raske eristuda ja püüda klientide tähelepanu, et saada sõnaõigust selgitamaks, miks just sina oled hea. Kindlasti sa seda oled!

Üks hea ja lihtne viis eristumiseks on iseendaga kokku leppida mõni lubadus, mis sinu tööstiili iseloomustab. Kui sa oma lubadusi järjekindlalt pead ja need on klientidele olulised, siis hakkad ajapikku ise silma paistma.

Mõned näited tööstiili lubadustest:

• Vastan kirjadele ja kõnedele alati 30 minutiga
• Soovitan alati alternatiive
• Hoiatan kliente alati ette võimalikest tagasilöökidest ja riskidest
• Toon kauba alati kiirelt kohale
• Pakun alati turu parimat hinda
• Pakun alati kõige mitmekesisemat kaubavalikut

Sinu „alati“ on sinu enda valida, aga parem on kui see lubadus ka su klientidele korda läheb ja nad näevad erinevust, mida see lubadus sinu ja konkurentide vahele loob.

Kui sa parasjagu ei ole ettevõtja ja sul ei ole vaja silma paista klientidele, siis aitab oma „alati“ praktiseerimine ka palgatöölistel karjääriperspektiive laiendada.

Mõned näited:

• Tulen alati vara tööle
• Vastan alati kirjadele sama päeva jooksul
• Teen alati päeva tähtsad ülesanded samal päeval
  lõpuni
• Kiidan alati teisi, kui nad midagi hästi teevad
• Teen alati vabatahtlikult ebameeldivaid ülesandeid

Vist on kohatu meelde tuletada, et lubadustest on abi siis, kui sa neid täidad! Sinu „alati“ töötab sinu heaks siis, kui sa teed seda… alati

Siinkohal ootab BDA lugejate kommentaare, mis on teie silmis BDA „alati“-lubadus !

Allikas: http://www.bnet.com/blog/small-biz-advice/if-youre-struggling-to-get-ahead-try-this/4279?promo=713&tag=nl.e713

- Garrett Sutton

Siinkohal tuletame meelde Elmo mõttetera hiljutises artiklis: kui teil on tööl keegi, kes kunagi pole eksinud ega milleski läbi kukkunud, siis palun kontrollige igaks juhuks, kas see inimene üldse teeb midagi 

Ettevõtjad ei saa arendada oma ettevõtet, kui nad teevad kogu aeg asju ühtemoodi. Nad võtavad rahalisi ja isiklikke riske. Nad otsivad probleeme, leiavad neis väljakutsed ja asuvad neid lahendama. Või võtavad mõne olemasoleva toote või teenuse ja teevad selle paremaks. Areng on olulisem kui iseendale palga maksmine.

Müügiinimesed kõnetavad iga päev inimesi riskides äraütlemistega, sest ilma selleta ei ole võimalik müüa. Ei ole võimalik istuda kodus ja loota, et kliendid helistaksid. Kui sind on võimalik äraütlemisega endast välja viia, siis ei ole müümine sinu ala!

Keskastme juhid ja tippspetsialistid ei ole oma ametipostini jõudnud selle läbi, et nad on eeskujulikult täitnud oma ülemuste käsku. Nad on otsinud uusi lahendusi. Nad on otsinud uusi võimalusi. Nad ei ole peljanud rumalad näida tehes tavalisest erinevaid ettepanekuid, millesse nad usuvad.

Andekad loojad ei ole pälvinud geeniuse nime ainult ühe maalitud pildiga või ühe näidendiga. Nad on edukad, sest nad usuvad, et neil on midagi öelda. Nad tutvustavad oma töid, nad otsivad tagasisidet ja õpetajaid, kes aitaks leida üles nende vigu ja muutuda paremaks.

Meil kõigil on kalduvus olla oma mugavustsoonis ja teha seda, mida me oleme alati teinud ja nii nagu me oleme seda alati teinud. Sest see on alati töötanud ja nii on turvaline. Turvaline valik vähendab tõenäosust ebaõnnestuda. Aga olgem ausad – turvaline tee vähendab ka tõenäosust edu saavutada!

Eelneva jutu mõte ei ole kindlasti üleskutse oma senine töö-tegevus metsa visata. See on üleskutse võtta riske seal, kus on lootust tasule. Mõtle läbi oma plaanid – sest ma eeldan, et sul on plaan – ja räägi nendest kõva häälega. Sea endale eesmärk, mille nimel veri ninast välja pingutada. Ära häbene küsida kõrget tasu, aga võta tasu vastu ainult tõsise pingutuse eest!

Lühidalt – hakka tegutsema, kui soovid olla õnnelik oma saavutuste üle!

Allikas: BNet, Suzanne Lucas

BDA kommentaar Elmo Puidetilt:

Suzanne Lucas on BNet’is ära teeninud tiitli „Evil HR Lady“ seekord siis toob ta välja lihtsa reegli – ole aktiivne, tee ja näita, et suudad ning siis küsi ka vastavat tasu. Need 3 sammu tagavad igale inimesele, et ta liigub läbi elu, tööde ja tegevuste kui liider, oma elu juht ja oma valikute üle otsuste langetaja. Ei tohi karta eksida või ka vahel läbi kukkuda – ei eksi ja ei kuku läbi ainult see, kes midagi ei tee. Üks nõuanne ka juhtidele – kui teil on tööl keegi, kes kunagi pole eksinud ega milleski läbi kukkunud, siis palun kontrollige igaks juhuks, kas see inimene üldse teeb midagi

Loo pealkirjaks on  ühe muuseumikülastaja emotsionaalne tagasiside, mis kätkeb endas nii vaimustust nähtu ja kogetu osas kui ka mõningast etteheidet.  See on ju ikka nii, et muuseumi või atraktsiooni poolt vaadatuna tutvustatakse külastusobjekti piisavalt ja külastaja poolt vaadatuna ei ole info küllalt kättesaadav või suupärane.

Just muuseumide ja ka teiste külastajatele suunatud organisatsioonide kommunikatsioonist kõneldi juulis Düsseldorfis toimunud konverentsil “Communicating The Museum” (CTM). Konverents  toimus sama nime all juba üheteistkümnendat korda ja võttis  seekord Düsseldorfi kunstimuuseumi Kunstpalast konverentsisaalis vastu ligi kakssada osalejat üle maailma.  CTM on  läbi aastate olnud kogemuste ja uute ideede vahetamise ning kokkusaamise kohaks ning selle kvaliteedimärgiseks on Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM toetus ja osalus alates 2010. aastast.

Sel aastal keskenduti külastuselamuse, samuti  atraktsiooni füüsiliste piiride sisese ning välise kommunikatsiooni rollile ja võimalustele  pikaajalise emotsionaalse partnerluse loomisel külastajatega. Järgnevalt  mõned head  kogemused ja  soovitused, mis nopitud  konverentsi ettekannetest, vestlustest ning  mõtteist siin-seal ringi vaadates.

Muutused meie ümber on nii kiired, et muuseumidel (nagu meil kõigil) tuleb ajaga kaasas käimiseks pingutada  ja vahel ka lähenemises kliendisuhtlusele ja kommunikatsioonile rakurssi muuta.  On teemasid, mis tekitavad vastakaid arvamusi. Näiteks, kas ekspositsiooni osade,  kunstiteoste veebis kättesaadavaks tegemine on ikka  õigustatud ja kas mitte seeläbi ei satu löögi alla külastusnumbrid, kas kunstiteostes üksikute elementide kasutamine turunduskommunikatsioonis on ikka sünnis ja kas ning kuidas nutitelefonide rakenduste kasutamine näitusesaalis on muudab muuseumi  põhiolemust.

Google Art projekti  juht tutvustas suurepäraseid tulemusi muuseumide ja kunsti teadvustamisel  veebikeskkonna toel. Projektiga on hetkel liitunud 17 mõjukat muuseumi paljudest riikidest ja keskkond võimaldab nii galeriide panoraamvaateid kui üksikute kunstiteoste detailset uurimist ning analüüsimist, nende kohta lisainfo hankimist. Zuumida on tõepoolest võimalik üksikute pintslitõmmeteni, lahendus aitab märgata iga detaili. Vaatajale pakutakse nö mikroskoobivaadet.  Proovige näiteks Pieter Bruegeri maalilt „The harvesters“ üles leida hani, mille tabamisega mänguhoos poisikesed end taamal lõbustavad. http://www.googleartproject.com/museums/met/the-harvesters.

Projekti põhieesmärk on oluliselt laiendada publiku ligipääsu muuseumidele ja kunstile, teisalt ka muuseumide publikuhaaret. Kuid mitte ainult. Google Art  pakub juba külastuse planeerimise faasis  infot ja ettekujutust sellest, mis sihtkohas ees ootab ja loomulikult on pärast muuseumikülastust võimalus nähtut meelde tuletada, täpsustada.   Tähelepanuväärsed on loodud osalusvõimalused – veebikeskkonnas saab luua ka oma muuseumideülese kunstikogu, algatada diskussiooni konkreetse  taiese üle ja jagada oma kogu sõpradega sotsiaalvõrgustikus. Google Art külastatavus on meeletu –  esimese kolme kuuga 12 miljonit. Muuseumide võit on nende parem nähtavus ja tuntus,  projekt  aitas luua seose muuseumi ja potentsiaalse külastaja vahel, oluliselt suurenes ka muuseumide kodulehtede külastatavus ning muuseumid said hulgaliselt meediakajastusi. On-line külastajad jõuavad suurema tõenäosusega ka füüsilise külastuseni. Nii kirjeldatud projekti kui teiste muuseumide kogemus ekspositsiooni sisu veebis tutvustamisest näitab, et muuseumide külastatavus kasvab ja külastajaskond nooreneb.

Kui Google Art projektiga liitumine pole kõigi muuseumide jaoks, siis vähemalt fotomaterjali avaldamine näitusesaalidest, ekspositsiooni elementidest oma kodulehel on ometi kõigile külastusobjektidele jõukohane. Paraku on see suhteliselt lihtne ja samas külastaja jaoks nii oluline samm paljudes muuseumides  ja atraktsioonidel astumata. Ühe positiivse näitena mitmetest võib siinkohal tuua KUMU, mille kodulehel avaneb  virtuaaltuur muuseumisaalides koos võimalusega mõnede eksponaatide kohta detailsem ülevaade saada ja seda koguni koos audiogiidiga. Vajalik on siiski väikese programmi installeerimine arvutisse ja isutekitav ülevaade muuseumis ees ootavast rullub vaataja ees lahti (http://www.foto360.ee/kumu/). Paraku on virtuaaltuur  hetkel vaid eestikeelne.

Samuti oluline teema on kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamine ja arengutega arvestamine muuseumides ja atraktsioonidel.  Muuseumid teevad justkui läbi muutust mõtlemises. Lisaks sisule ja väljapanekule tuleb senisest enam mõelda tehnoloogiale, sellele, kuidas see töötab. Olgu  siis kasvõi kodulehe puhul ligipääsu ja mugava kasutuse tagamine tahvelarvutite ja nutitelefonide kasutajatele. Uued tehnilised  lahendused lisavad võimalusi sisu vahendamiseks, sh eriti noorematele muuseumikülastajatele  sobival moel. Näiteks pakub QR koodi kasutamine head moodust tähelepanu tõmbamiseks ja suhtluse alustamiseks. Muidugi ei asenda moodsad seadmed teisi  lähenemisi, pakkudes vaid uutmoodi võimalust muuseumide avastamiseks ja valikut interpretatsiooniks. Pealegi, mitte kõik külastajad pole nutitelefonide kasutajad.

Muuseumid on üha aktiivsemalt ära kasutamas sotsiaalmeedia võimalusi, kuid oluline on siingi silmas pidada mitmesuunalise kommunikatsiooni printsiipi. Näteks teeb Tate head tööd Twitteriga, kuna  pakub järgijale ka osalusvõimalust läbi esitatud küsimuste. Nii ei jää säutsud vaid ühesuunaliseks sõnumite infovooks. Ja muidugi on kõigi sotsiaalmeedia kanalite kasutamise eesmärk suunata järgijaid reaalsele külastustele, nö kutse tegutsema, osalema.  Üks konverentsil osaleja võrdles erinevaid veebipõhiseid suhtluskanaleid ja esitas järgneva metafoori. Kui Facebook on nagu õhtusöök sõpradega, mis on mugav, kuid olukorras, kui kõik kipuvad liiga pikalt  ja palju rääkima oma eludest, võib muutuda igavaks, siis Twitter on nagu maailma suurim baar – lärmakas ja rahvarohke. Organisatsiooni koduleht on aga nagu kodumaja  kus kõik räägib teist ja teie vaadetest. Kriitilise tähtsusega on teile oluliste külaliste oma koju kutsumine, kus te saate neid oma parimal moel vastu võtta, kostitada ja neile oma väärtusi tutvustada. Minu meelest on see küllaltki tabav lähenemine, sest kus mujal, kui oma kodulehel saate te potentsiaalsete ja olemasolevate külastajatega jagada tõest ja olulist infot ning luua just sellise infovoo, millist soovite ja peate oluliseks. Ühendkuningriigis viimase kahe aasta jooksul tehtud külastajate uuring st nähtub, et 40% külastajatest tutvub enne atraktsiooni kodulehega ja koguni 47%  on külastusest nii inspireeritud, et läheb hiljem uuesti  organisatsiooni veebilehele.

Niisiis, pikaajalise ja usaldusliku ning positiivse suhte loomiseks külastajatega on äärmiselt oluline initsieerida ja hoida virtuaalset dialoogi nii enne külastust, selle ajal kui ka pärast külastust, arvestades ootuste ja vajadustega kõigil erinevatel  interaktsiooni etappidel .

Ja veel üht väljapaistvat turunduskommunikatsiooni kogemust tahan siinkohal jagada.  Artiklit illustreerivad fotodki  kuuluvad selle juurde. Nimelt, korraldas Muuseum Kustpalast Düsseldorfis oma renoveerimisjärgse taasavamise puhul gerilja kampaania (guerilla campign), mis sai nimeks „Kunst Befreit“ (ingliskeelsena Art Set(s) Free). Ja tõepoolest, kunstiga käidi üsna vabalt ümber, paigutades kunstiteoste, sh suurte klassikute nagu Rubens maalidelt pärit elusuuruses figuuridega välireklaame hoopis tavapäratusse konteksti – Düsseldorfi linnaruumi kõige üllatavamatessegi paikadesse, nagu Rheini jõe kaldapealne, parklad, kanalid, kaubamajad, bussi- ja raudteejaamad. Kõikjale, kus linlased ja külastajad veedavad aega ja ei oska oodata selliseid signaale. Kampaania korraldajad panid tähele, et inimesed soovisid end figuuridega koos pildistada. Sestap arendati algset ideed edasi ja korraldati fotokonkurss, mis andis suurepärase võimaluse kommunikatsioonis osalemiseks. Veelgi enam – kaubamajad, hotellid ja teised ärid avastasid, et kampaania toetab ka nende tegevust ning nad pakkusid aktiivselt koostööd. Kujude asukohta muudeti iga päev. Olgem ausad, puudus ka linnavalitsuse luba neid linnaruumi paigutada . Muuseum lõikas kasu isegi pärast kampaania lõppu, sest kujud müüdi oksjonil imekiirelt ja praegugi leiab neid inimeste kodudes, aedades, rõdudel. Kampaania kestis kaks kuud ja tõi muuseumisse arvukalt külastajaid, kusjuures hoopis värskema, noorema publiku, kui on tavapärane kunstimuuseumi külastajaskond. Kuid kampaania meeldis ka traditsioonilisele vanemale külastajaskonnale. Muuseumi turundusjuht märkis ka asjaolu, et vaid neli muuseumi viiest kuraatorist pidasid ideefaasis kampaaniat heaks mõtteks ja vastaliste meelemuutus saavutati vaid argumendiga, et sel moel on võimalik oluliselt rohkem inimesi tuua päris kunsti juurde. Nii mõnigi kord võib ühise keele leidmine ja üksteisemõistmise saavutamine organisatsiooni sees, erinevaid rolle täitvate inimeste vahel olla keeruline. Siin aitab ilmselt ühise üldise eesmärgi meeldetuletamine ja lahtimõtestamine. Vaba(stava) kunsti kampaania näitab ilmekalt, et (külastus)elamus saab alguse oluliselt varem, kui muuseumiuksest sisseastumise hetkel.

On tõsiasi, et muuseumidel ja loomulikult ka kõigil teist tüüpi atraktsioonidel puudub tänapäeval kontroll selle üle, milline on internetiavarustes nendega seonduva info sisu ja kuidas seda kasutatakse. Meeldigu see meile või mitte, veebis võib vabalt ka Mona Lisat „laikida“, kuigi Louvrel ei ole sellega kõige vähematki pistmist. Seda olukorda tuleb teadvustada ja astuda aktiivselt samme selleks, et rääkida oma lugu  oma külastajatele ja potentsiaalsetele külastajatele organisatsioonile sobival, võimalikul ja ajakohasel ning külastajatele sõbralikul, nauditaval ja rahuldust pakkuval moel.

- George Burns

Turundusekspert Jay Steinfeld jagab oma tähelepanekuid kogemustest juhina. Meie meelest hää point

Sa oled juht – järelikult oled sa ka juhtiv probleemide lahendaja! Eksole!
Sul on kogu meeskonna parimad üldteadmised ja suur pilt – järelikult  tead sina kõiki vastuseid! Õige!

Pakkudes igas olukorras alati õigeid vastuseid on sul ka suurim võimalus kogu asi ära rikkuda! Miks?

• Sest kõik kardavad juhti! Olles domineerivas rollis ja andes vastuseid küsimustele tekitad olukorra, kus vastuväiteid ei teki. Keegi ei taha endale bossile vastuvaidleja rolli. Kui tahad teiste arvamust kuulda, siis räägi viimasena!
• Sest meeskond vajab arengut! Kui oled kiire vastuste pritsimisega, siis ei teki kellelgi motivatsiooni ise mõelda. Treeni oma meeskond iseseisvalt mõtlema!
• Sest juhil on vaja delegeerida! Ükski organisatsioon ei suuda piiritult areneda ainult ühe inimese oskuste ja võimete toel. Firma areneb siis, kui areneb meeskond. Selleks, et meeskonda arendada, ära tooda vastuseid, vaid küsi küsimusi.
• Sest juht peab oma meeskonda tundma õppima! Kui sa räägid, siis ei õpi sa teiste kohta midagi uut. Sa mõistad inimeste potentsiaali siis, kui lased neil ennast väljendada ja arvamust avaldada.
• Sest ka juhil on õigus areneda Täiesti loomulik refleks on see, et kuuldes küsimust tahaks kohe vastata. Isegi siis kui kõiki fakte ei tea. Juhina on tark ennast treenida kuulama, detaile täpsustama ja kaasa mõtlema julgustama. Ja kui muud üle ei jää, siis oma lahendust pakkuma!

Juhtimine on palju lihtsam ja lõbusam, kui juht ei tee kõike ise ära ja ei mõtle kõigi eest. Lase ennast üllatada, kui palju häid mõtteid sinu kaaskondlaste peas on!

Artikli originaali leiate siit.

Kannatage ära 15 sekundi pikkune kohustuslik reklaam ja saate teada, kuidas olla parem juht paremale meeskonnale.

Originaal on pärit siit.

Vahendame Pärnu Turunduskonverentsil esinenud Tate Gallery turundusjuhi Marc Sandsi ettekannet kokkuvõttena Toomas Tammsare blogist. BDA leiab, et Tate kogemus väärib kiiret järgimist ka Eesti muuseumimaastikul.

Muuseumide turundamisest räägime rohkem rahvusvaheliste turismiatraktsioonide koolitusel, mis sügisel taas tulemas. Huvilised võivad juba endast Üllele märku anda.

Google Art Project

Google kontakteerus maailma suurimate muuseumidega, et digitaliseerida ja teha veebis kättesaadavaks maailma kunstiparemik. Projektiga nõustus 17 muuseumit üheksast riigist. Töödest tehti pildid, millega saab pilti vaadata lähemalt kui inimsilmaga. Mitmed galeriid keeldusid koostööst, ent ilmselt nad kahetsevad seda peatselt, sest nende tööd pole võrreldes teiste muuseumidega sama ligipääsetavad.

Muuseumide sees tehti ka Street View võtted, mille abil sai muuseumis piltide vahel navigeerida.

Sotsiaalmeedia kasutamine

Tate Gallery´l on:

- Twitteris 400 000 jälgijat. Nt iga reede saadetakse neile välja Londoni ilmaprognoos ja palutakse inimestel kommenteerida, millise teosega selle päev ilm kõige paremini seondub;

- 250 000 Facebooki lehe liiget. Facebooki leht on hea platvorm diskussiooniks Tate’i fännidega. Nt küsiti FB lehel, kui palju ja millist infot eksponaadi kohta anda?

Igal ettevõttel peaks olema FB leht ja Twitteri konto. Kas seda aktiivselt kasutatakse, on iseasi, aga kuskilt tuleb alustada – nt teiste kuulamisest. Twitter on väga kiire ja ajakohane infoallikas.

Ajaloo ühendamine reaalsusega

Augmented reality on lahendus, kus Londoni tänapäevased vaated asendatakse nutitelefoni ekraanil vana vaatega.

Gauguin’i „Maker of Myth“ case study

Kuivõrd muuseumil on vähe raha, tuleb reklaamikanalite valikul olla kriitiline (ajaleht, ühistransport). Reklaamimisel kasutati süsteemselt vaid ühte pilti.

Muuseumid on olemuselt akadeemilised organisatsioonid, kuid nad peaksid jõudma avalikkuseni ja neis on ka vajalik potentsiaal. Seega tuleb kunsti kohta edastada infot, pannes kuraatori blogima ja giidid rääkima. Sellele võidakse esialgu küll vastu seista akadeemilise suunitlusega inimeste poolt, ent sellest tuleb üle saada.

Gauguin’i näituse külastajate hulk oli rekordiline. Näitust reklaamiti nagu ikka. Ainus asi, mida turundamisel erinevalt tehti, oli Tate’i sisuline avamine külastajatele – muuseumi dialoog inimestega, diskussiooni soodustamine inimeste vahel, lugude vestmine digitaalsetes kanalites jne.

Algallikas:  http://blog.konverentsid.ee/

Turism on valdkond, millega kõik meist omavad kokkupuuteid. Suhtumises turismiärisse on sama palju eriarvamusi, kui on arvamuse avaldajaid – inimesi. On ju turism ääretult mitmetahuline – valmispakitud päikesereisidest Tripadvisori ja teiste (veebi)sõprade soovituste põhjal kokku õmmeldud avastusreisideni, väärikast muuseumist lärmaka lõbustuspargini, rahvusvahelisest hotelliketist elustiilimajutusettevõtteni väikeses hajakülas.

Ikka veel kuuldub arvamusi, et turism ei ole nö päris äri, on kuidagi kergemakaalulisem ja vähem mõjus võrreldes näiteks täispuidust kappide tootmisega. Sarnast hoiakut võib kohata nii ettevõtjate kui kohalike omavalitsuste esindajate hulgas. Teisalt, on muuseumimaastikul liikudes siin seal tunda veidi hirmunud ja tõrjuvat hoiakut soovituste suhtes lähtuda oma tegevuses külastaja (või koguni kliendi ) ootustest ja vajadustest ning mõelda kogumise, säilitamise ja uurimise kõrval sellisele peaaegu tabu teemale nagu tulu teenimise vahendid ja viisid.

Huvitava seigana kuulsin aga auväärse žürii poolt ettevõtluskonkursi Ajujaht tänavusele võitjale Virtual Garden öeldavat, et veebipõhise aianduse äri saab oluliselt parema positsiooni, lisades tootele ja väärtuspakkumisele turismikomponendi. Seekord soovitati siis tõsisele traditsioonilisele põllumeheametile ja popile IT-lahendusele see raskestihoomatav turisminüanss lisada.

Tõepoolest tuleb ette ajutisi tagasilööke, nagu majanduse võngetest, tuhapilvedest või tsunamidest tingitud paratamatused või siis Eurobaromeetri uuringu tõdemus, mille kohaselt ei käinud mullu 41 protsenti Eesti inimestest mitte ühelgi reisil, kusjuures näitaja on aastaga halvenenud 10 protsendi jagu.

Pikaajalised turismitrendid, suurte rahvusvaheliste ettevõtete, nagu näiteks Merlin Entertainments Group jätkuvad arendusinvesteeringud teema- ja lõbustusparkidesse , aga ka viimase aja Eesti majutusstatistika või sellise väärt ettevõtmise kui Muuseumide öö menu on märgid, mis kinnitavad väidet turismist kui väga mõjusast ja kiirest kasvavast majandusest.

Ja ometi on see äri eriline, sest siin kehtib paljutsiteeritud tõdemus kaadrist ehk inimestest kui põhjapanevast edu faktorist enim. Ühtegi külastuselamust ei õnnestu ju degusteerides ega läikpaberil järele katsudes enne tegelikku kogemist testida. Investeeringu suurus, külastusobjekti unikaalsus või interjööri eksklusiivsus ei taga veel rahulolevat ja oma positiivseid elamusi jagavat külastajat. Ja iga inimene kogeb pakutavat läbi oma prisma, mida mõjutavad kogemused, väärtushinnangud, ootuste lati kõrgus. Iga külastuskogemus on unikaalne akt just selles ajas ja kohas ning just nende inimeste koosmõjus, suhtlemises. Külastajate erisused on ja jäävad, kuid kõigile kõige pakkumine on tupiktee. Mõistlik on määratleda see persoona või külastajatüüp, kelle ootuseid ja vajadusi oma väärtuspakkumisega kõige paremini rahuldada suudetakse. Sihtgrupi väärtushinnangute tundmine on hea eeldus õigete lähenemisviiside leidmiseks tema mõjutamisel. Aga nagu igas korralikus äris, tuleb ka tegevust mõõta. Külastajate arv aastas ei ole kindlasti piisavalt täpne mõõtmine. Tuleb mõõta hooajaliselt, kuude nädalapäevade ja isegi kellaaegade lõikes. Tuleb mõõta külastajate gruppide lõikes, nende poolt ostetavate tootekomponentide lõikes, sest see on väärtuslik sisend meie arendustegevustesse, personali planeerimisse, konkurentsivõimesse.

Vahest veidi lihtsam, kuid vaieldamatult siiski väljakutsuv, pikaajaline ja pidev tegevussuund on oma personali kujundamine maailma parima külastuselamuse vahendajaks, heaks jutuvestjaks, lugude rääkijaks. Atraktsiooni, muuseumi , hotelli või mis iganes (turismi)ettevõtte töötajad on organisatsiooni olulisimad saadikud ja sõnumikandjad. Teenindajatega kokkupuudetes tekkivaid emotsioone ja hinnanguid jagades, nendelt kuuldud külastushuvi tekitavaid või hoopis eemale peletavaid lugusid edasi rääkides saavad aga igast külastajast omakorda meie saadikud. Sest, paraku, toodet katsuda ei saa – sestap tuleb lähtuda selle kohta räägitavatest lugudest.

Mõned turunduskoolkonnad väidavad, et ostuotsuse kujunemisel on kõik argumendid emotsionaalsed. Isegi hind. Inimesed on emotsionaalsed olendid. Nii külastajad kui teenindajad. Turismiäris on hinna asjakohasuse mõõdupuuks elamus, emotsioon. See on inimeste äri. See on tõsiseltvõetav ja tõsist suhtumist eeldav äri, mitte mingi „Mickey Mouse Business“, nagu selle kohta vahest veidi halvustavalt öeldavat.

Kas te pole märganud, et kaks korda aastas saabub aeg, mil töötegemine kipub vägisi tagaplaanile jääma. Kõigepealt mai algul esimeste soojade ilmade saabudes, kui tundub, et suvi on juba käes. Sellele väga sarnane aeg saabub novembris, kui arvatakse, et jõulud on kohe käes.

Müügimehed panevad jalad seinale ning tootmismehed ütlevad, et nad ei saa tellimusi rohkem sisse võtta, sest tööd on rohkem, kui teha jõuab. Aga nii tihti unustatakse ära see periood, mis jääb suve ja jõulude taha. Siis ei pruugi tööd enam olla. Ning vahel koguni lõpeb töö enne pühi ära.

Selle meeldiva mõtte lummusse, et puhkus on kohe-kohe käes, on väga kerge ka tippjuhil langeda. Eriti, kui tootmisjuht või tippmüügimees talle seda tähtsa näoga väidab.

Vaadake üle oma puhkusteperioodi ja pühadejärgne tellimuste maht – millal töötajad on tagasi ja kas neil on ka siis midagi teha. Müügimehed võiks kliendile samuti meelde tuletada, et kohe pärast puhkust on taas vaja tööle hakata, ja küsida, kas neil on juba selleks ettevalmistused/tellimused tehtud. Pidage ka meeles, et kliendi „kohe vaja“ on tihti pigem n-ö „igaks juhuks kohe“ – äkki läheb muidu jube kaua aega tellitu kättesaamisega. Uurige kliendi tegelikke vajadusi – talle õigel (talle vajalikul) ajal tarnitud toode/teenus vähendab ka tema kulusid.

Kasulik meeldetuletus on ilmunud ajakirja Director blogis.