Lennuk jagab oma sõpradega lühikest videoõppetundi, mis võtab elegantse lihtsusega kokku juhi võimalused, kuidas aidata oma meeskonnal oma nõrku kohti arendada.
Kannatage ära 15 sekundi pikkune kohustuslik reklaam ja saate teada, kuidas olla parem juht paremale meeskonnale.
Originaal on pärit siit.
Kaks ameeriklasest raamatukoid, juhtimisraamatute kriitikut ja raamatukaupmeest – Jack Covert ja Todd Sattersten – on oma kompetentsi põhjal kokku pannud edetabeli sajast ajaloo parimast juhtimisraamatust.
Lennuk toob siinkohal välja nimekirja TOP 100 hulgast, mis on ilmunud ka eesti keeles. Kogu edetabeli leiate raamatust “The 100 Best Business Books of All Time”.
Parimad isiksuse arendamise raamatud:
Parimad liidrioskuste raamatud:
Parimad strateegia raamatud:
Parimad müügi ja turunduse raamatud:
Parimad raamatud reeglite ja saavutamise kohta:
Parimad raaatud juhtimise kohta:
Parimad raamatud suurtest ideedest:
Raamat, mida igal pool kaasas kanda:
Leaders are readers! Jagage teiste Lennuki lugejatega oma parimad juhtimisalaseid lugemissoovitusi.
Lugesin hiljuti raamatut Kuidas teha Venemaast normaalne riik? Autoriks Matvei Malõi, kes on õppinud USA Columbia ja Yale’i ülikoolides, töötanud erinevate Venemaa reformidega ja investeerimisfondidega. Välja andnud on selle 2006. aastal Olion.
Raamatu ostuni jõudsin huvitaval teel. Ühe kinkekaardi lunastamisel jäi veidi puudu ning ei tahtnud puudolevat osa raisku lasta, läksin siis piirist üle. Nii tol hetkel vaid 29 krooniga saadud teos lauale sattuski. Ootused mul raamatu suhtes eriti kõrged ei olnud (mida nii tagasihoidliku summa eest ikka saab), tegelikult oli aga asisem kui arvasin. Kui vaid pidevad kordused välja arvata.
Järgnevalt mõned teadmised, mille välja noppisin, mis eriti meeldisid. Jutumärkidega osad on eriti otsetsiteeringud.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et oma pealkirjas püstitatud eesmärki raamat siiski ei täida. Lõpupoole on küll loetelu erinevatest tegevustest, mis oleks vaja ellu viia. Kohati kalduvad need aga naljakasse idealismi (riigi seadustekogu – 500 lehekülge, Riigieelarve – 20% eelmise aasta SKPst), teisalt on aga loosunglikud (nt psühholoogiline haridus kui isiksuse arengu alus jne). Sellele vaatamata, tänu ka eeltoodud tähelepanu juhtimistele, mis aitavad ka oma ümbrust veidi teise nurga all, ja ka ühtlasi sealtmaa mõjusid oma käitumises näha, tasus see ajakulu ära.
Raamatu leiate siit.
Jagan oma lugemiskogemust, mis mind viimasel ajal elevil on hoidnud.
Võtsin Paul McKenna raamatu “Muuda oma elu 7 päevaga” kätte samasuguse iroonilise muigega, nagu on autoril kaanepildi peal. Eks ole ju eneseabi, elu muutmise, õnnelikuks saamise, rikkuse manamise ja efektiivne olemise raamatuid loetud juba kilomeetrite kaupa. Elu nagu oluliselt muutunud pole, on kogunenud kogemust, mis lasebki neisse raamatutesse ainult irooniaga suhtuda. Aga raamatu lugemine võttis iroonilise muige näolt ära. Asemele tuli mõtlik pilk segiläbi õnneliku naeratusega.
Mulle meeldib selle raamatu juures terviklikkus. Sest enamasti keskenduvad eneseabiraamatud ühele teemadest, mida McKenna oma raamatusse kokku on pannud. McKenna vaatleb inimese elu ja õnnelikuks olemise aspekte seitsmest vaatepunktist ja pühendab igale neist ühe peatüki ehk ühe päeva. Iga päeva juurde kuuluvad küsimused, mis aitavad teemat enda jaoks lahti harutada ja harjutused, mis aitavad oma alateadvusest hea ja halva välja otsida, mis seni varjus või liigselt segamas. McKenna oskab nii ladusalt kirjutada kui ka teaduslikult veenda. Raamatuga kaasas olnud CD-plaat oli minu jaoks siiski liig – sellesse ei ole ma veel suutnud ilma iroonilise muigeta suhtuda.
Minu elu ei muutunud seitsme päevaga. No esiteks kulus mul selle raamatu lugemiseks rohkem kui kaks nädalat ja kõike kirjeldatud harjutustest ma läbi teha ei viitsinud. Aga esimene raamatus kirjeldatud päev muutis mu elu küll! Sain iseendaga sõbraks. Sellepärast ei olegi mu senised lugemiskogemused samadel teemadel kuhugi viinud, et ma ei ole iseennast osanud soovitud pilti panna. McKenna tutvustas mulle mu uut mina ja ma olen selle uue tutvusega väga rahul 
Raamatu leiate siit
Seekord vahendan üht lugemissoovitust raamatust, mida ma ise lugenud ei ole, aga tahaks
Raamatu autoriks on Robert I. Sutton ja raamat ise kannab pealkirja “Good Boss, Bad Boss: How to Be the Best…and Learn from the Worst”. Raamat pakub mulle huvi selle tõttu, et kuigi oma palgatöises elu ei ole ma ei seda ega teist, leidub siiski küllalt rolle, kus on juhiks olemise oskusi vaja. Näiteks lapsevanemaks või õpetajaks olemine.
Suttoni raamat räägib – vähemalt lugemiskogemuse vahendaja Jon Katzenbachi silme läbi – juhi pühast eesmärgist, tuua igas alluvas välja parim ning panna töötajad oma töö üle uhkust tundma. Sõnum on “Asi on Sinus!” vastupidiselt enamustest teistest gurudest, kes kinnitavad juhile, et ärgu võtku midagi isiklikult – ei võite ega kaotusi. Suttoni arvates on igal juhul tulemused kinni selles, kuidas juht oskab alluvaid oma töö üle uhkust tundma panna, alluvate uhkustunne sõltub väga sellest, milline on ettevõtte maine ja ettevõtte maine sõltub väga ja väga juhist. Seega – asi on Sinus!
Kas on võimalik, et ühiskonnas on samaaegselt vähem kuritegevust, kui ka vähem karistusi? Väikesed muutused ühiskondlikku korda tagavates süsteemides ja karistuste elluviimises seda võimaldavad, kinnitab Mark Kleiman oma raamatus „When Brute Force Fails – How to Have Less Crime and Less Punishment“.
Tema raamatu lähtekoht on ühene – millest tuleneb, et igal ajahetkel istub peaaegu iga sajas täiskasvanu Ameerikas vanglas – 2,3 miljonit inimest. Mõnes ühiskonna osas on aga vanglas käinute osakaal nii suur, et vanglas viibinul puudub ka juba kehv maine.
Kuritegevus tekitab kahju – USA puhul ca 10% SKTst ehk ligi 1,4 triljonit dollarit – üüratu summa. Seda saab vähendada suure raha eest, tehes kulutusi politseinikele ja turvameestele. Kahju, USA näitel, langeb suuresti aga just kehvemas oludes gruppidele – vaesematele, sotsiaalselt tõrjututele, kuna kriminaalid ja ohvrid pole kaks erinevat populatsiooni. Paljud ohvrid ei põhjusta kuritegusid, vähesed kriminaalid pole aga ohvrid, enamik on ohvrid enne kui hakkasid ise elluviijateks. Ohvriks olemine on kriminaalne.
Alustada ühest nurgast
Kuidas jõuda olukorda, kus suurest kuritegevusest jõutakse väiksemasse. Vaja on veidi lisaressursse ja otseselt – ühest nurgast pihta hakata. Alustada tuleb kas ühest geograafilisest regioonist, teatud kuritegudest või inimestest.
Näiteks on selle kohta Hawailt pärit HOPE programm. Kuritöö registreerimine nõudis seal mitu tundi tööd, karistuse jaoks ettepaneku koostamine omakorda mitu tundi, kohtuniku aega kulus istungile mitu tundi. Kuidas muuta süsteemi efektiivsemaks?
Kohtuniku algatusel asemel koostati lühike lihtne dokument – nimi, narkootikumi nimi, karistus pidi olema lühike, üks nädal, et poleks vaja arutada kogu kurjategija elulugu ning pehmendavaid tegureid – hoiatuseks. Kohtunikul tuli leida aega oma tihedas päevakavas. Tööpäeva lõpus võeti selle jaoks aeg, hommikune rikkuja saab kohe kohtuniku ette, pärastlõunane jõuab sinna järgmisel päeval, veetes öö vanglas. Koosolekul loeb kohtunik ette sõnumi, mis põhimõtteliselt karistatakse lühiajalise karistusega, nii juhtub ka järgmine kord kui toimuvad rikkumised. Tekkinud töömaht osutus aga oluliselt väiksemaks, kuna esimeses grupis olevad rikkujad teadsid, et neid jälgitakse, seejärel programmi laiendati.
Dünaamiline kontsentreerumine
Teoorias toimib sarnaselt. Oletame, et on kaks kurikaela – Al ja Bob. Vanglakohti on üks. Kui keegi kurja teeb, kes läheb vangi? Ametnikud võivad aga teatada, et kui kuritegu toimub, on Alil prioriteet Bobi ees. Kui Al rikub, pannakse ta vangi, mistõttu ta ei soovi kuritegusid teha. Kui Bob teab, et Al pole huvitatud, tuleb ka Bobil nõustuda. Sama võib kehtida ka regioonide või nime esitähtede või kuritegude osas. Juhuslikkuse alusel karistades on aga lugu kehv – siis jõuavad kõik pigem olukorda, kus sisuliselt kõik rikuvad.
Tegemist on põneva teosega, mis paneb nii mõnelegi meie ümber olevale asjale teisiti vaatama – kuidas muuta oma ümbrus nii endale kui teistele turvalisemaks. Lisaks pakub raamat mõtteainet, kuidas oma erinevaid tegevusi efektiivsemaks muuta!
Lugemissoovitus: When Brute Force Fails – How to Have Less Crime and Less Punismehnt, Mark Kleiman, Princeton University Press 2009
Pool aastat on mööda läinud sellest ajast kui sain loetud raamatu “Lords of Finance, The Bankers Who Broke the World”. Aga see raamat millegipärast ei lähe ikka mul meelest. Järelikult oli tegemist piisavalt asjaliku teosega, et sellest mõned sõnad lähemalt kirjutada.
Alustama peab tegelikult algusest. Raamatu autoriks on Liaquat Agamed. Minu lugemisele ärgitajaks olid soovitused – tegemist oli 2009. aasta parima äriraamatuga, mida soovitasid Financial Times ja Goldman Sachs.
Põhjus, miks ta meelest ei lähe, on see, et maailma majandusolukord ajaperioodil, mille kohta see teos käib ning täna näib väga sarnane. Ehk siis juttu on maailma nelja suurriigi keskpankade sünnist, nende juhtidest, otsustest ja otsustamatusest ning majanduste omavahelisest seotusest. Teatud analoogiaid 1920. aastatega ning tänapäevaga on leitud ka uuringutes (linki ei tasu küsida, suutsin selle kaotada).
Ühesõnaga, millised on erinevate riikide olukorrad esimese maailmasõja eel ja kahe sõja järgsel ajal, kuidas Ameerikasse raha sisse voolab, seda taas Saksamaale välja laenatakse. Inglismaa üritab tagasi liikuda kullastandardile, samas kui riigi kullavarud on otsa saamas ning laenude saamine pole ka liiga lihtne. Prantsusmaa saab aga enam-vähem hakkama ning kullastandardilt devalveerimisega Inglismaalt turgu võtab.
Kõikide nende ilusate suurte sõnade ja riikide tegutsemiste taga on aga inimesed. Keskpankade juhid, kes hoiavad intressimäärad madalal või kõrgel, jälgivad majandusnumbreid. Sellest tulenevalt nimetati nende nelja riigi keskpankureid ka maailma kõige eksklusiivsema klubi liikmeteks.
Kõik need nelja riigi keskpankade juhid on erineva taustaga – siiski enamasti ühiskonna koorekihi lähedal olevad inimesed, keda oodanuks edukas karjäär mõne erapanga juhina. Või siis, kes pikka aega olid juhtinud mõnda suhteliselt tagasihoidlikku erapanka, ilma et oleksid olulisi vigu teinud või panka (veel) põhja lasknud.
Kõige võimekam nendest on tol ajal kindlasti tulevane USA keskpanga juht Benjamin Strong, esimese maailmasõja sõjasuve eel tosina aastaga ligi kolmkümmend korda kasvanud Bankers Trusti 41-aastane president. Väljakutseid enne presidendi kohale asumist oli rohkelt – osalemised nõupidamistel, kuidas tagada, et ligi 500 miljonit dollarit, mis mõne kuu jooksul USA pankadele Euroopast makstama peaks ja mille tasumine oli ohus, sealseid pankasid ümber ei ajaks, kuidas tagada, et tuhanded esimese maailmasõja eel Euroopas viibivad Ameeriklased saaksid vahendeid, et koju jõuda, kui dollarit vastu ei võeta või võetakse väga kehva kursiga. Strong oli lugupeetud mees, lugupeetum kui Morganid-pankurid. „Kuhu ta ka ei istunud, seal asus laua ots,“ ütlesid tolleaegsed Strongi kohta.
Esimesest pakkumisest ta keeldus. Väitis, et põhjused pole rahalised. Pakutud 30 000-dollariline aastapalk oli tegelikult vaid väike osa sellest, mis ta erapanga tippjuhina võinuks teenida. Varandust tal polnud, tema elustiil oli aga luksuslik – ainuüksi ta elamispinna aastarent moodustas poole aastapalgast. Lõpuks ta nõustus.
Strong on vaieldamatult kogu selles raamatus toodus seltskonnas kõige värvikam, otsustusvõimelisem ja võimukam. Teised jäävad alla vaid napilt – lisaks Strongile kuulusid klubisse Briti keskpanga juht Montagu Norman, Saksamaa keskpankur Hjalmar Schacht, Prantsuse keskpanga juht Aime Hilaire Emile Moreau.
Sisuliselt oli just Strong, kes pani aluse tänase Föderaalreservi juhi otsustusjulgusele ja vabadustele. Olles küll vaid üks 12 keskpangaüksuse juhist, samas suurima juht, suunas ja otsustas ta sisuliselt kogu maailma rahapoliitikat, rääkimata Föderaalreservist. Tema lõi ka vahendid, mis täna sama keskpanga juhil käepärast on – intressimäärad, erinevad laenamise viisid jt. Raamat tegelikult jõuabki sisuliselt lõpule Benjami Strongi surmaga 1928. aastal, edaspidi toimub vaid võrdlus eelse ajaga – näha võib, kuidas isiku kadumine nõrgestas kogu süsteemi ning mantlipärijad kohale ei suutnudki sobida.
Väga põnev on lugeda, kuidas Saksamaale raha laenati. Ehk siis, kuidas ei suudetud tasuda hiiglaslikke reparatsioone (sest kaubandusdefitsiiti teised riigid ju ei soovinud), teatud ajaperioodil laenati aga Saksamaale raha, mida see kulutas uute kultuurimajade, teatrihoonete, elamute ning muu ilusa ja kena ehitamiseks. Kui laenude tasumise aeg saabus, polnud aga millestki tasuda.
Nõrgenenud Inglismaa oleks reparatsioonide osas nõus järeleandmisi tegema, Prantsusmaa poliitikud kardavad Saksamaad ja pole sellega kindlasti nõus, pigem tahavad rohkem. Majanduslikke tõdesid ei arvesta aga keegi. Raamatust jooksevad läbi ka John Meynard Keynes’i arvamused ning prognoosid majanduse kohta.
Kui seda osa lugesin, tabas teatav kurblik äratundmisrõõm. Tolleaegne Saksamaa tundus kui buumiharjal Eesti (Kreeka, Ida-Euroopa), raha väljalaenajast Ameerika on täna asendunud Saksamaaga. Tänane maailm on aga keerulisem. See pisike mudel toimis Euroopas, lisandunud on uus samaväärne tasand. Globaalselt asendus kunagine laene ihkav ja mitte tasuv Saksamaa täna hoopis Ameerikaga ning oma raha laenajaks on Hiina ning naftariigid.
Seega tolleaegne ühetasandiline mudel on täna palju keerulisem, võiks isegi mõelda et kahetasandiline tulenevalt kaubanduslikult tasakaalus Euroopast, ning teisalt Ameerikast ja Hiinast.
Tol ajal kulus selle segaduse harutamisele kakskümmend aastat ja Teine maailmasõda, lisaks tohutu vaesumine, kümned miljonid töötud inimesed, riikide enesessesulgumine ning kaubanduse kadumine.
Vaatamata üle 500-le leheküljele oli keskpankuritest lugemine põnev. Mitte ainult paralleelide tõttu tänase maailmaga, pigem ka selle tõttu, kuidas tipprahanduse nurgast esimese Eesti Vabariigi aeg välja paistis ning milliseid oma kõrva taha jäänud detaile sellest ajast saab kõrvutada.
Ja veel, raamat on kirjutatud ülipõnevalt, mõnelgi korral oli lihtsam loobuda mõnest öötunnist kui Weimari Vabariigi ning rahvusvaheliste (finants)suhete põnevast maailmast.
Lugemissoovitus: Lords of Finance, The Bankers Who Broke the World, Liaquat Agamed, 2009 Penguin Books
Hea lugeja, jagame sinuga oma leida internetist.
Oleme kokku kogunud internetiküljed, mis pakuvad huvitavat ja arendavat loengumaterjali erinevatelt elualadelt.
Head uurimist
http://academicearth.org/
http://worldlibrary.net/Collections.htm
http://freevideolectures.com/
http://videolectures.net/
http://lecturefox.com/
Ants Paju on tuntud ühiskonnategelane ja sportlane, kelle tegutsemishaare ulatub A-st Z-ni ja kellele elu pärast 47 päeva kestnud kõhklemist veel kolmanda võimaluse andis…
Hea blogi külaline – milline on sinu väärtuste mõõt?
TEDxTallinn: Ants Paju from Tedsterid on Vimeo.
Siin blogis avaldavad omi mõtteid ja arvamusi ning vahendavad neid inspireerinud inimeste seisukohti Eesti ühe suurima konsultatsioonifirma
BDA Consulting
konsultandid. Meie blogist saate lugeda kõikide meie peamiste tegevusvaldkondade põnevatest arengutest. Samuti leiate hulgaliselt üldisemat silmaringi laiendavat lugemist. 
