Indrek Maripuu

Kreatiivsed töötajad on initsiatiivikamad otsima uusi lahendusi oma töö efektiivsemalt tegemiseks, nad esitavad sagedamini ideid, mis säästavad firmale raha või aitavad luua uusi tooteid ja teenuseid. Iga juhi eesmärk peaks seega olema muuta iga töötaja võimalusi otsivaks ettevõtjaks. Selleks, et seda teha on vaja mõista, mis on kreatiivsus ja kuidas seda soodustada. 

Kreatiivse lahenduse loomise meetodid

• Evolutsioon. Uus idee tekib olemasoleva arendusest. Paljud keerulised lahendused, mida täna naudime on sellisel teel arendatud, näiteks auto – iga uue mudeliga on tehtud rida tehnoloogilisi täiendusi. Firma seisukohalt tähendab see, et iga juba lahendatud probleem on võimalik lahendada uuesti ja veel paremini. Kreatiivne töötaja ei arva, et kui probleem on lahendatud, siis võib selle unustada.
• Süntees. Kaks või enam ideed kombineeritakse kolmandaks, uueks ideeks. Näiteks ajakirja ja audiosüsteemi liitmine võiks anda tulemuseks ajakirja, mida saab kuulata – kasulik lahendus pimedatele.
• Revolutsioon. Vahel on uus idee nii innovatiivne, et tähendab seniste põhimõtete põhjalikku muutmist. Näiteks kui evolutsiooniline kreatiivsus võiks õppejõus tekitada küsimuse: ”Kuidas saaksin oma loengute kvaliteeti tõsta?”, siis revolutsiooniline küsimus oleks: ”Miks mitte lõpetada loengute andmine ja panna tudengid grupitööd tegema ja omavahel vaidlema koos kohustusega hiljem tulemusi teistele esitada?”
• Taassünd. Kõik teame kõnekäändu, et uus on hästi unustatud vana. Vaadakem, siis lahendusi otsides minevikku – kas on äkki sealt midagi õppida? Või saame olemasolevaid asju uut moodi kasutada? Näiteks võin kääre kasutada kruvikeerajana või värvi liimina.

Kreatiivsuse takistused

• Oh ei – probleem! Reaktsioon probleemi leidmisele on vahel suurem kui probleem ise. Inimesed sageli eitavad või ignoreerivad probleeme nii kaua kui võimalik. Tegelikult on probleem võimalus asju parandada. Probleem on ju tegelikuse erinevus soovitust – seega aitab pidev probleemide otsimine ja lahendamine muuta elu paremaks.
• Seda on võimatu teha. Selline suhtumine annab probleemile jõu, mida sellel enne ei olnud. Sellega tunnistab inimene lahingu kaotatuks juba enne selle algust. Kui selline suhtumine oleks valitsev, siis ei oleks inimkond suutnud lennata kuule, peatada katku ja teha palju muud, mida ei olnud varem tehtud.
• Mina seda ei oska. Sageli mõeldakse, et probleemi suudab lahendada mingi ekspert. Vaadates jällegi ajalukku – kes olid vennad Wright-id, et leitutada lennuk? Insenerid? Ei, nad olid jalgratta mehaanikud. Selliseid näiteid on palju.
• See on lapsik ja mida veel inimesed arvavad? Sageli kaldutakse kreatiivseid ideid lapsikuteks nimetama ja naeruvääristama. See on sotsiaalne surve, mis sunnib inimesi käituma mingite reeglite järgi ja raamides mõtlema. Edu võti peitubki nendest barjääridest välja murdmises. Pealegi – mäng iseenesest on ju lahe, seega on lapsik ju postiivne!
• Hirm eksida. Kui Thomas Edison otsis sobivat materjali hõõgniidi jaoks, siis proovis ta kõiki mõeldavaid asju – isegi habemekarva. Kui ta oli proovinud umbes 1000 asja ja ei olnud ikka sobivat leidnud küsiti talt, et kas ta ei ole pettunud, et õiget materjali ei ole leidnud. Edison vastas selle peale, et vastupidi – ta on saanud palju targemaks, sest nüüd ta teab 1000 asja, mis selleks ei sobi. Muideks, sobiva lahenduse leidis ta 1800-ndal katsel. Kui tal oleks olnud hirm eksida, siis ei oleks ta seda leidnud.

Loe Indreku artikleid lisaks aadressil www.maripuu.eu